3. märts on Gregoriuse kalendri 62. (liigaastal 63.) päev. Juliuse kalendri järgi 18. veebruar (liigaastal 19. veebruar; 1901–2099). Aasta lõpuni on 303 päeva.
Eestis
- 1865 – Aleksander II kinnitas Saaremaa talurahvaseaduse.[1]
- 1866 – kehtima hakkas vallaseadus, millega lõppes mõisnike kohtu- ja politseivõim vallakogukonna üle.[1]
- 1918 – Brest-Litovskis kirjutati alla Brest-Litovski rahuleping. Nõukogude Venemaa loobus oma riiklikust suveräniteedist Eesti- ja Liivimaa üle, korra kindlustamiseks paigutati siia saksa politseiväed; Eesti saarte, Kuramaa ja Riia linna saatus määrati aga Saksa valitsuse poolt.
- 1927 – Eesti Tenniseliidu juures asutati pingpongi osakond, millest hiljem kasvas välja Eesti Lauatenniseliit.[2]
- 1929 – toimusid Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses.[2]
- 1930 – Riias toimus Baltikumi ja Soome parima korvpalliklubi väljaselgitamise raames finaal, kus Riia LJ võitis Tallinna Kalevit 49:37. Turniiri oli välja kuulutanud ajalehe Chicago Tribune Põhja- ja Ida-Euroopa maade korrespondent.[2]
- 1935 – Tallinnas toimus kalameeste 13. kongress, mis pidas tarvilikuks Kalanduskoja asutamist.
- 1935 – toimus viimasteks jäänud Eesti jääpallimeistrivõistluste finaal, kus spordiklubi Sport võitis Kalevi tulemusega 7:2.[2]
- 1939 – Rahvusvaheline Laskurliit tegi Eesti Laskurliidule ettepaneku korraldada Eestis kas 1941. või 1943. aasta maailmameistrivõistlused.[2]
- 1940 – Konstantin Kütt valiti Haapsalu kirikuõpetajaks.
- 1940 – Tartus ja Viljandis toimusid 1937. aasta Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses.[2]
- 1991 – toimus iseseisvusreferendum. Referendumil osales 82,86% valimisõiguslikest kodanikest. 77,83% hääletanutest oli Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamise poolt.
- 1997 – Euroopa Liit soovitas Venemaal kiiresti Eestiga piirileping alla kirjutada.
- 1998 – Interpol hakkas uurima neeruskandaali.
- 1999 – Keskkriminaalpolitsei hakkas uurima Mati Kebina seotust rahariisumisega Tallinna keskturul.
- 2005 – sai teatavaks, et kuigi Tallinna linnavolikogu määruse kohaselt peab linnaosavanemal olema kõrgharidus, see Lasnamäe juhil Oleg Rebasel puudus.
- 2005 – Eesti Vabariigi Valitsus kinnitas Võru maavanemaks Ülo Tuliku ja Pärnu maavanemaks Toomas Kivimäe.
- 2019 – toimusid Riigikogu 14. koosseisu valimised.
- Pikemalt artiklis Sündinud 3. märtsil
- 1455 – João II, Portugali kuningas
- 1829 – Carl von Siemens, saksa tööstur
- 1833 – Eduard Georg von Wahl, Tartu ülikooli rektor ja Eesti esimese leprosooriumi asutaja
- 1845 – Georg Cantor, saksa matemaatik
- 1847 – Alexander Graham Bell, šoti leiutaja
- 1870 – Géza Maróczy, ungari maletaja
- 1872 – Vilhelms Purvītis, läti maalikunstnik ja Riia Kunstiakadeemia asutaja
- 1918 – Silvia Rannamaa, eesti noorsookirjanik ja novellist
- 1920 – Harry Abel, eesti humorist
- 1930 – Ion Iliescu, Rumeenia poliitik, president 1990–1996 ja 2000–2004
- 1932 – Valter Aasmäe, eesti majandusteadlane ja riigiametnik
- 1940 – Perry Ellis, ameerika moedisainer
- 1949 – Jüri Allik, eesti psühholoog
- 1953 – Zico, brasiilia jalgpallur
- 1958 – Miranda Richardson, inglise näitleja
- 1961 – Vjatšeslav Ivanenko, NSV Liidu kergejõustiklane
- 1962 – Jackie Joyner-Kersee, USA kergejõustiklane
- 1969 – Rainer Sarnet, eesti filmilavastaja
- 1973 – Raul Keller, eesti kunstnik
- 1973 – Victoria Zdrok, ukraina modell
- 1974 – David Faustino, USA näitleja
- 1976 – Kristjan Kais, eesti võrkpallur
- 1977 – Ronan Keating, iiri laulja
- 1982 – Jessica Biel, USA näitleja
- 1986 – Stacie Orrico, USA laulja
- Pikemalt artiklis Surnud 3. märtsil
- 1703 – Robert Hooke, inglise teadlane
- 1707 – Aurangjeb, India keiser
- 1942 – Aleksander Oinas, Eesti poliitik ja ühiskonnategelane
- 1959 – Lou Costello, USA näitleja
- 1959 – Paul Nicolas, prantsuse jalgpallur
- 1961 – Paul Wittgenstein, Austria pianist
- 1987 – Danny Kaye, USA näitleja ja laulja
- 1992 – Lella Lombardi, itaalia võidusõitja
- 1993 – Carlos Montoya, hispaania flamenkokitarrist
- 2005 – Rinus Michels, hollandi jalgpallitreener
- 2020 – Stanisław Kania, Poola partei- ja riigitegelane
- 2022 – Bruno Saul, Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja
- 2023 – Kenzaburō Ōe, jaapani kirjanik
- Tallinna maksimumtemperatuur +8,5 °C (1930)
- Tallinna miinimumtemperatuur –23,5 °C (1862)
- Tartu maksimumtemperatuur +9,3 °C (1930)
- Tartu miinimumtemperatuur –24,1 °C (1869)
Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 138
ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)