Kriminaalromaan on romaaniliik, mille traditsioonilised osad on kuritegu, selle uurimine ja lahendus ning traditsioonilised tegelaskujud on ohver, kuriteo uurija ja kurjategija.
See artikkel räägib kirjandusžanrist; aastatel 1937–1940 välja antud raamatusarja kohta vaata Kriminaalromaan (Loodus) |
Ajalugu
Esimeseks tänapäevaseks kriminaaljutuks peetakse Edgar Allan Poe teost "Mõrvad Rue Morgue'il" (1841). Seda on nimetatud ka romaaniks, ehkki see ei vasta pikkuselt romaani nõuetele. Esimene kriminaalromaan oli Wilkie Collinsi "Kuukivi". Tuntud klassikaliste detektiivromaanide autorid on Arthur Conan Doyle (tegelased Sherlock Holmes ja doktor Watson), Agatha Christie (Hercule Poirot ja Arthur Hastings), Georges Simenon (inspektor Maigret), John Dickson Carr (ka pseudonüümi all Carter Dickson), Erle Stanley Gardner (advokaat Perry Mason, tema erasekretär Della Street ja neid abistav detektiiv Paul Drake) jt.
USA-s 1930. aastatel esile kerkinud nn karmi koolkonna romaanides püütakse kriminaalset olustikku ja tegelaste kõnepruuki esitada võimalikult realistlikult ja nende romaanide õhustik on mõrvatagi kuritegudest läbi imbunud. Ühtlasi taotletakse nendes romaanides sotsiaalset kommentaari ja suuremat psühholoogilist usutavust. Näiteks Eestis tõlgituima selle suuna esindaja Raymond Chandleri eeskujuks olid Dashiell Hammetti vähesed romaanid.
Süžee ja selle komponendid
Detektiivromaanis, mis on kriminaalromaani tüüpidest kõige levinum, on peategelaseks enamasti kuriteo uurija. Uurija on traditsiooniliselt detektiiv, kes peab detektiivibürood, töötab vabakutselisena või siis teeb detektiivitööd muu tegevuse kõrvalt, kuid võib olla ka politseiametnik või advokaat. Traditsiooniliselt vastandub detektiiv muudele tegelastele oma intellektuaalse võimekuse ning suutlikkuse poolest näha läbi kurjategija plaane.
Kuigi enamasti rajatakse tegevus kõige äärmuslikumale kuriteole inimese vastu, mõrvale, pole klassikalises detektiivromaanis niivõrd tähtis kuritegu kui ebamoraalne akt. Olulisem on selle lahenduskäik, millele lugeja saab kaasa elada. Kurjategija on kriminaalromaanis tavaliselt antikangelane, kes püüab kuriteo avastamist takistada, peites asitõendeid ja jälgi, lavastades süüta isikuid süüdi ja tekitades valejälgi. Lugeja ülesandeks on püüda kurjategijale siiski narratiivi arenedes jälile saada. Detektiiv on käsitletav kurjategija jälgedes orienteeruva ideaalse lugejana, kelle poole reaalne lugeja püüdleb. Ingliskeelsetes romaanides on detektiiv tavaliselt kas briti või ameerika tüüpi:
- Briti tüüpi detektiiv on tavaliselt džentelmen (või leedi), tihti aristokraatlikku päritolu, hea haridusega, tihti ebatavaliste või ektsentriliste huvidega, tavaliseks tegevuspaigaks on Inglismaa maamõis.
- Ameerika karmi stiili (hard-boiled) detektiiv on tavaliselt 35-45-aastane, tihtipeale sõjaveteran (esimene maailmasõda, teine maailmasõda, Korea või Vietnam). Ta töötab üksinda, olles samaaegselt eraklik ja ka kõva löömamees (tough guy). Ta on tihti macholik, eeskujuliku pereisa (family man) vastand, tal pole palju sõpru. Tema tavapäraseks toiduks on praemunad peekoniga, must kohv, sigaretid ja viski. Ta kohtub oma tuttavatega tihti mõnes hämaras öölokaalis, kus ta tihtipeale joob palju, aga mitte kunagi nii palju, et ei tajuks enam oma ümbruskonda ega suudaks end kaitsta, kui teda rünnataks. Ta räägib tihti slängis, kombineerides omavahel allilma ja politsei sõnavara, olles üldiselt lakooniline ja väljendades end ühesilbiliste sõnadega, lisaks kasutab ta värvikaid metafoore, on sarkastiline ja harva huumorimeelega. Pidevast kokkupuutest surmaga ja raskustega on tema suhtumine pidevalt küüniline ja südametu, tihti võib avalduda ka posttraumaatilise stressihäire iseloomujooni. Ta kannab alati relva, ei kõhkle kas kurjategijaid tulistamast või peksa saamast, kui see peaks juurdlust aitama. Tal on teatav tõmme naiste vastu, paljud ta kliendid on kenad blondid naised, kes külastavad teda tema kontoris, mis asub üldiselt mõnes kesklinna kõrghoones, tihtipeale osutuvad nad hiljem femme fataledeks. Ta suhted naistega on pea alati keerulised: tihtipeale on tal seljataga ebaõnnestunud armulugu, mistõttu on ta kibestunud, pettunud ja mõneti misogüüniline. Tal on tihti näpud põhjas, aga küsib oma töö eest siiski suhteliselt tühist tasu. Juhtumid, mis esmapilgul alati tunduvad lihtsad ja arusaadavad, osutuvad pea alati üsna keerulisteks, mistõttu peab ta käima läbi Ameerika suurlinnamiljöö (tavaliselt New York, Chicago, Los Angeles või San Francisco), tihti puutudes kokku karmide tänavate (mean streets) allilmategelastega. Tema suhtumine politseisse on vastanduv: tihti on detektiiv kas ise endine politseinik, kelle karjäär katkes kas distsipliinile või korruptsioonile allumatuse tõttu. Ühest küljest ta mõistab, et ta võitleb politseiga samal poolel, kuid teisest küljest on ta õigussüsteemis mõneti pettunud ja eelistab üksi tegutseda, isegi reegleid rikkudes.
Tavaline tegelaskuju on ka detektiivi abiline, kes püüab detektiivi meetodit ja mõtlemisviisi mõista, kuid ei suuda seda lõpuni, ja on mingis mõttes lugeja alter ego. Tihti on vabakutseline ja oma iseäralikest meetoditest lähtuv detektiiv vastandatud ka politseiuurijale, kelle tavapärastest meetoditest kõigi kuritegude lahendamiseks ei piisa. Vastavalt sellele on nt Sherlock Holmesil enda väljatöötatud "deduktiivne meetod", Hercule Poirot rõhutab salapäraselt, et kasutab kuriteo lahendamiseks "oma halle ajurakke" jne.
Tuntumad tegelaskujud
Tegelaskujud | Autorid | Riik | Esimene teos |
---|---|---|---|
Roderick Alleyn | Ngaio Marsh | Uus-Meremaa | "Mees lamas surnult" ("A Man Lay Dead" 1934) |
Martin Beck | Maj Sjöwall ja Per Wahlöö | Rootsi | "Roseanna" (1965) |
Harry Bosch | Michael Connelly | Ameerika Ühendriigid | "The Black Echo" (1992) |
Isa Brown | Gilbert Keith Chesterton | Suurbritannia | "Sinine rist" ("The Blue Cross" 1910) |
Vend Cadfael | Ellis Peters | Suurbritannia | "A Morbid Taste for Bones" (1977) |
Vincent Calvino | Christopher G. Moore | Kanada | "Spirit House" (1992) |
Albert Campion | Margery Allingham | Suurbritannia | "The Crime at Black Dudley" (1929) |
Elvis Cole | Robert Crais | Ameerika Ühendriigid | "The Monkey's Raincoat" (1987) |
Peter Decker | Faye Kellerman | Ameerika Ühendriigid | "The Ritual Bath" (1986) |
De Cock | Albert Cornelis Baantjer | Holland | "De Cock en een strop voor Bobby" (1964) |
Alex Delaware | Jonathan Kellerman | Ameerika Ühendriigid | "When the Bough Breaks" (1985) |
Harry Devlin | Martin Edwards | Suurbritannia | "All the Lonely People" (1991) |
Nancy Drew | Carolyn Keene | Ameerika Ühendriigid | "The Secret of the Old Clock" (1930) |
Marcus Didius Falco | Lindsey Davis | Suurbritannia | "Hõbepõrsad" ("The Silver Pigs" 1989) |
Erast Fandorin | Boriss Akunin | Venemaa | "Azazel" ("Азазель" 1998) |
Kate Fansler | Carolyn Gold Heilbrun/Amanda Cross | Ameerika Ühendriigid | "In the Last Analysis" (1964) |
Dr. Gideon Fell | John Dickson Carr | Ameerika Ühendriigid | "Hag's Nook" (1933) |
Sir John Fielding ja Jeremy Proctor | Bruce Alexander | Suurbritannia | "Blind Justice" (1994) |
Mike Hammer | Mickey Spillane | Ameerika Ühendriigid | "I, the Jury" (1947) |
Sherlock Holmes | Arthur Conan Doyle | Suurbritannia | "Etüüd punases" ("A Study in Scarlet" 1887) |
Toivo Kivistik | Juhan Paju | Eesti | "Haapsalu detektiiv" (1990) |
Thomas Lynley ja Barbara Havers | Elizabeth George | "A Great Deliverance" (1988) | |
Alan Markby | Ann Granger | Suurbritannia | "Ütle seda mürgikeeli" ("Say It With Poison" 1991) |
Philip Marlowe | Raymond Chandler | Ameerika Ühendriigid | "Finger Man" (1934) |
Miss Marple | Agatha Christie | Suurbritannia | "Mõrv kiriklas" ("The Murder at the Vicarage" 1930) |
Perry Mason | Erle Stanley Gardner | Ameerika Ühendriigid | "The Case of the Velvet Claws" (1933) |
Travis McGee | John D. MacDonald | Ameerika Ühendriigid | "The Deep Blue Good-by" (1964) |
Sir Henry Merrivale | Carter Dickson | Ameerika Ühendriigid | "The Plague Court Murders" (1934) |
Jules Maigret (ka Inspektor Maigret) | Georges Simenon | Belgia | "Peeter Lätlane" ("Pietr-le-Letton" 1931) |
Kinsey Millhone | Sue Grafton | Ameerika Ühendriigid | "A nagu alibi" ("A' is for Alibi" 1982) |
Inspektor Morse | Colin Dexter | Suurbritannia | "Viimane buss Woodstocki" ("Last Bus to Woodstock" 1975) |
Komissar Palmu | Mika Waltari | Soome | "Kes tappis proua Skrofi?" ("Kuka murhasi Rouva Skrofin?" 1939) |
Stephanie Plum | Janet Evanovich | Ameerika Ühendriigid | "One for the Money" (1994) |
Hercule Poirot | Agatha Christie | Suurbritannia | "Saladuslik juhtum Stylesis" ("The Mysterious Affair at Styles" 1920) |
Ellery Queen | Ellery Queen | Ameerika Ühendriigid | "The Roman Hat Mystery" (1929) |
Jack Reacher | Lee Child | Suurbritannia | "Tapamaja" ("Killing Floor" 1997) |
John Rebus | Ian Rankin | Suurbritannia | "Sõlmed ja ristid" ("Knots and Crosses" 1987) |
Dave Robicheaux | James Lee Burke | Ameerika Ühendriigid | "The Neon Rain" (1987) |
Spenser | Robert B. Parker | Ameerika Ühendriigid | "The Godwulf Manuscript" (1973) |
Philip Trent | Edmund Clerihew Bentley | Suurbritannia | "Trent's Last Case" (1913) |
Philo Vance | S. S. Van Dine | Ameerika Ühendriigid | "Bensoni mõrvajuhtum" ("The Benson Murder Case" 1926) |
Melchior Wakenstede | Indrek Hargla | Eesti | "Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus" (2010) |
Kurt Wallander | Henning Mankell | Rootsi | "Näota mõrvarid" ("Mördare utan ansikte" 1991) |
V.I. Warshawski | Sara Paretsky | Ameerika Ühendriigid | "Ainult hüvitis" ("Indemnity Only" 1982) |
Reginald Wexford | Ruth Rendell | Suurbritannia | "From Doon with Death" (1964) |
Lord Peter Wimsey | Dorothy L. Sayers | Suurbritannia | "Kelle laip?" ("Whose Body?" 1923) |
Nero Wolfe | Rex Stout | Ameerika Ühendriigid | "Mürkmadu" ("Fer-de-Lance" 1934) |
Kriminaalkirjanduse auhinnad
- Klaasist Võti (auhind) (Põhjamaad: Island, Norra, Rootsi, Soome, Taani)
- Soome kriminaalkirjanduse auhind ( Soome)
- Rootsi kriminaalkirjanduse auhind ( Rootsi)
- Rivertoni auhind ( Norra)
- Palle Rosenkrantzi auhind ( Taani)
- Edgar Allan Poe auhind ( Ameerika Ühendriigid)
- Daggeri auhind ( Suurbritannia)
Raamatusarjad
- "Kriminaalromaan" (kirjastus Loodus, 1937–1940)
- "Mirabilia" (Eesti Raamat, 1973–)
- "Taskudetektiiv" (Faatum, 1992–1997)
- "Kupra kriminaalromaan" (Kupar, 1992–1999)
- "Meisterdetektiivid" (Kuldsulg, 1994–1996)
- "Öölane"
Liigid
- Detektiivromaan
- Triller
- Kohtudraama
Vaata ka
Kirjandus
- Harald Peep. "Kolm laipa, kõik surnud ehk kriminaalne kirjandusmaastik". Ilmamaa, Tartu 1996, 156 lk.
- Jaanus Adamson. "Postmodernne detektiiv". Vikerkaar nr 4, 1996
- Tsvetan Todorov "Kriminaalromaani tüpoloogia", Sirp, 30. oktoober 1998
- Jaanus Adamson. artikkel "Lugev detektiiv." EKM aastaraamat "Paar sammukest XIII"
- Priit Pedajas. "Krimilugude koorekiht on õhuke." Postimees, 27. veebruar 1999
- Karl Martin Sinijärv. "On tore lugeda eesti nimega inimestest: Lugemiselamusi nii kodu- kui ka välismaisest krimi- ja põnevuskirjandusest." Eesti Päevaleht, 6. august 2004
- Annika Koppel. "Krimisõpra juhib iha mõistada." Eesti Päevaleht, 4. september 2004
- Eeva Park. "Kriminaalne värk ehk kuidas ja millest?" Sirp, 28.september 2007
Välislingid
Tsitaadid Vikitsitaatides: Kriminaalromaan |
- Twenty rules for writing detective stories (1928) by S.S. Van Dine.
- Детектив.Признание в любви. (venekeelne kriminaalkirjanduse portaal)
- Krimi-Couch.de. (saksakeelne kriminaalkirjanduse portaal)
- DekkariNetti. Tornio Haparanda (soome keeles)
- Scandinavian Crime Fiction.
- Euro Crime, for British and European crime fiction.
- International Noir Fiction. (arvustused ja mõtted kriminaalromaanide kohta peamiselt väljaspool USAd)
- Lühiülevaated tuntumatest kriminaalkirjanikest
- Must albatross. Aldion Degalle 1937 (teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR)
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.