Veebruar 2020

2020. aasta teine kuu From Wikipedia, the free encyclopedia

Remove ads

Veebruar 2020, kroonika.

2020. aasta veebruar algas laupäeval ja lõppes 29 ööpäeva hiljem laupäeval.

Kuupäevad:   1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29

1. veebruar

Remove ads

2. veebruar

  • Ameerika Ühendriikides Florida osariigis Miami Gardensis toimus riigi spordielu suursündmus, Ameerika jalgpalli liiga NFL finaalmäng Super Bowl. Kansas City Chiefs võitis tulemusega 31:20 meeskonda San Francisco 49ers.[10]
  • Belgias Gentis ründas naine noaga inimesi. Rünnakus sai kaks inimest vigastada, politseil õnnestus kurjategijat haavata ja ta sündmuskohal kinni pidada.[11]
  • Filipiinide võimud teatasid esimesest koroonasurmajuhtumist, mille põhjustas Hiinast levima hakanud uus koroonaviirus. See oli esimene viirusest tingitud ja kinnitust saanud surmajuhtum väljaspool Hiinat. Ohvriks oli 44-aastane hiina mees, kes pärines Wuhani linnast. Hiina riiklik meedia teatas samal päeval, et Hiinas on viirushaigusse surnud juba 304 inimest.[12] Samal päeval teatas Uus-Meremaa, et keelab Hiinast saabuvatel inimestel riiki sisenemise.[13]
  • Suurbritannias Londoni lõunaosas Streatham High Roadil ründas mees noaga inimesi. Vigastada sai kolm inimest, neist ühe vigastused olid eluohtlikud. Politsei lasi kurjategija sündmuskohal maha. Tegemist oli hiljuti vanglast vabanenud mehega, kes oli kandnud karistust süüdistatuna terrorismis.[14]
  • Suurbritannias tehti teatavaks ja anti üle Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhinnad. Parimaks filmiks tunnistati Sam Mendese "1917", sama filmi eest sai Sam Mendes ka parima režissööri auhinna. Parima võõrkeelse filmi tiitli sai Lõuna-Korea režissööri Bong Joon-ho film "Parasiit", ühtlasi tunnistati see film võitjaks ka parima originaalstsenaariumi kategoorias. Parima naispeaosatäitja auhind läks Renée Zellwegerile Judy Garlandi rolli eest filmis "Judy", parima meespeaosatäitja auhind Joaquin Phoenixile nimiosa eest filmis "Jokker".[15]
Remove ads

3. veebruar

  • 2020. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised: Ameerika Ühendriikides Iowa osariigis toimusid kahe suurpartei esimesed eelvalimised. Demokraatliku Partei valimistulemuste teatamine venis tehniliste probleemide tõttu enneolematult kaua. Valimised võitis 26,2% häältega Pete Buttigieg, teisele kohale tuli 26,1% häältega Bernie Sanders. Vabariikliku Partei eelvalimised võitis ülekaalukalt ametis olev president Donald Trump.[16]
  • Ameerika Ühendriikides California osariigis toimus varahommikul tulistamine Greyhound Linesi liinibussis. Üks inimene sai surma ja viis inimest haavata, tulistamise motiivid jäid esialgu selgusetuks. Politsei pidas tulistaja sündmuskohal kinni.[17]
  • Ameerika Ühendriikides Texase osariigis College Stationis Texase A&M Ülikooli ühiselamus toimunud tulistamises sai surma kaks naist ja vigastada kaheaastane väikelaps.[18]
  • Iisraeli peaminister Binyamin Netanyahu teatas, et tema administratsioon on alustanud Sudaani valitsusega läbirääkimisi suhete normaliseerimiseks kahe riigi vahel.[19]
  • Kosovo parlament kinnitas 66 poolthäälega ametisse peaminister Albin Kurti valitsuse. Välisministriks sai Glauk Konjufca, kaitseministriks Anton Quni, siseministriks Agim Veliu ja rahandusministriks Besnik Bislimi.[3]
  • Kreekas Lesbose saarel oli politsei sunnitud kasutama vägivaldseks muutunud meeleavaldajate vastu pisargaasi. Meelt avaldasid saarel hoitavad immigrandid, kes protesteerisid elutingimuste vastu põgenikelaagrites.[20]
  • Malawi konstitutsioonikohus tühistas mais 2019 toimunud presidendivalimiste tulemused ja andis korralduse 150 päeva jooksul läbi viia uued valimised.[3]
  • Prantsusmaal Metzi lähedal Dieuze'is tulistasid ja haavasid politseinikud meest, kes tungis politsei barakkidesse ja püüdis politseinikke noaga rünnata. Enne seda oli politsei saanud hoiatuse, et islamistlik äärmusliikumine Islamiriik plaanib toime panna terrorirünnaku, kuid pärast rünnakut keegi selle eest vastutust ei võtnud.[21]
  • Prantsusmaa president Emmanuel Macron oli ametlikul visiidil Poolas, kus ta kohtus Poola presidendi Andrzej Dudaga. Poola ja Prantsusmaa suhted on olnud viimastel aastatel võrdlemisi jahedad, muuhulgas ka Euroopa Liidu ja Lääne-Euroopa riikide terava kriitika alla sattunud Poola kohtureformide tõttu.[22]
Remove ads

4. veebruar

  • Alžeeria president Abdelmadjid Tebboune andis armu enam kui 3000 vangile, kelle karistused olid lühemad kui kuus kuud.[23]
  • Ameerika Ühendriikide president Donald Trump pidas Ameerika Ühendriikide Kongressis oma aastakõne, milles tõstis esile oma kolme valitsusaasta "uskumatuid saavutusi" majanduse ja tööturu heast seisust kuni sõjaväe tugevdamise ja jõulise välispoliitikani.[24]
  • Hiina võimude teatel kasvas riigis levivasse koroonasse surnute arv 425 inimeseni, nakatunute koguarv kerkis 20 438 inimeseni.[25]
  • Lesothos vahistati peaminister Thomas Thabane abikaasa Maesiah Thabane, keda kahtlustatakse oma mehe endise abikaasa Lipolelo Thabane mõrva organiseerimises 2017. aastal.[26]
  • Süüria kodusõda: Türgi armee korraldas rünnaku Süüria valitsusvägede vastu, nimetades seda vastuseks kaheksa türklase tapmisele Süüria põhjaosas. Türgi õhuväed andsid löögi 46 objektile, mitteametlikel andmetel hukkus rünnakus 30–35 Süüria sõjaväelast.[27]
  • Eestis saatsid Tartu Ülikooli Kliinikumi 19 kliiniku juhid meediale avaliku pöördumise, milles nõudsid nüüd lisaks Kliinikumi juhatuse esimehe Priit Eelmäe lahkumisele ka nõukogu esimehe Urmas Klaasi ametist lahkumist. Kliiniku juhtide hinnangul ei ole kumbki oma tööga hakkama saanud ja ilma nende lahkumiseta ei ole Kliinikumis võimalik töörahu taastada.[28]
Remove ads

5. veebruar

Remove ads

6. veebruar

  • Alžeeria president Abdelmadjid Tebboune andis armu veel enam kui 6000 vangile, olles mõned päevad varem juba andnud armu 3000 lühiajalist karistust kandvale vangile. Nende sammud kaasnesid presidendi katsetega otsida lepitust ja alustada läbirääkimisi kodanikuühiskonna organisatsioonidega, kelle organiseeritud massimeeleavaldused sundisid ametist lahkuma eelmise presidendi Abdelaziz Bouteflika ja kes boikoteerisid ka valimisi, millega Tebboune ametisse valiti.[33]
  • Šveitsi panga Credit Suisse nõukogu rahuldas tegevjuht Tidjane Thiami lahkumisavalduse. Thiam astus tagasi skandaali tõttu, mis vallandus 2019. aastal, kui selgus, et pank on nuhkinud konkurentide juurde tööle asunud endiste töötajate järele. Nõukogu nimetas uueks tegevjuhiks Thomas Gottsteini, kes astub ametisse 14. veebruaril.[34]
  • Venemaa president Vladimir Putin nimetas Permi krai kuberneriks Dmitri Mahhonini.[3]
  • Eesti president Kersti Kaljulaid oli ametlikul visiidil Soomes, kus kohtus Soome presidendi Sauli Niinistöga. Kohtumisel arutati Balti- ja Põhjamaade koostööd, taastuvenergia laiema kasutuselevõtmise ja kliimaneutraalsuseni jõudmisega seotud küsimusi.[35]
Remove ads

7. veebruar

Remove ads

8. veebruar

  • Argentina asepresident Cristina Fernández de Kirchner teatas, et tema riik ei maksa enne majandusseisaku lõppu Rahvusvahelisele Valuutafondile tagasi mitte ühtegi senti 57 miljardi USA dollari suurusest võlast.[44]
  • Iirimaal toimusid parlamendivalimised. Üllatuslikult võitis valimised vasakpoolne Sinn Féin, mis sai 24,5% häältest ja 37 kohta 160-liikmelises parlamendis. Seni Iiri poliitikas domineerinud erakonnad Fianna Fáil ja Fine Gael said vastavalt 22,2% ja 20,9% häältest. Valimisaktiivsus oli 62,9%.[3]
  • Indias Delhi liiduterritooriumil toimusid kohaliku parlamendi valimised, mille võitis ülekaalukalt Aam Aadmi Party, saades 53,6% häältest ja 62 kohta 70-liikmelises parlamendis. Valimisaktiivsus oli 62,6%.[3]
  • Tais Nakhon Ratchasima linnas pani 32-aastane sõdur toime massitulistamise, milles hukkus 27 inimest ja veel 31 inimest sai vigastada. Tulistamine sai alguse linnalähedases kasarmus, seejärel suundus sõdur ostukeskusse Terminal 21 ja jätkas seal tulistamist. Ostukeskuse sisse piiranud politsei lasi tulistaja sündmuskohal maha.[45]
  • Eestis Tallinnas toimus Eestimaa Roheliste volikogu, millel arutati muuhulgas erakonna organisatsiooni muutmist ja koostööd teiste parlamendiväliste erakondadega.[46]
Remove ads

9. veebruar

  • Aafrika Liidu esimeheks sai Lõuna-Aafrika Vabariigi president Cyril Ramaphosa.[3]
  • Ameerika Ühendriikides Los Angeleses anti üle 2020. aasta Oscari auhinnad. Parima filmi auhinna sai Lõuna-Korea filmilavastaja Bong Joon-ho film "Parasiit", ühtlasi läks sellele filmile parima lavastaja, parima originaalstsenaariumi ja parima võõrkeelse filmi auhind. Parima naispeaosatäitja auhinna võitis Renée Zellweger Judy Garlandi rolli eest filmis "Judy", parima meespeaosatäitja auhinna Joaquin Phoenix nimirolli eest filmis "Jokker".[47]
  • Aserbaidžaanis toimusid parlamendivalimised. 125-liikmelises parlamendis sai 72 kohta valitsev Uue Aserbaidžaani Partei, ülejäänud 43 kohta läksid parteitutele kandidaatidele. Valimisaktiivsus oli 47,8%.[3]
  • El Salvadori president Nayib Bukele tungis parlamenti ja võttis enda valdusse spiikritooli, et sundida parlamenti menetlema kiirkorras tema ettepanekut 109 miljoni USA dollari suuruse laenu võtmiseks riigi kaitsejõududele ja politseile parema varustuse hankimiseks. Ühtlasi tungisid presidendi toetuseks parlamendihoonesse ka relvastatud sõdurid ja politseinikud.[48][49]
  • Hiina võimud teatasid, et riigis leviva uue koroonaviiruse tõttu on surnud 811 inimest. Viirusega teadaolevalt nakatunute koguarv tõusis 37 148 inimeseni.[50]
  • Kamerunis toimusid parlamendivalimised.
  • Suurbritannia lennufirma British Airways lend Londonist New Yorki püstitas alahelikiirusel lendavate kommertslennukite uue rekordi sellel marsruudil, läbides vahemaa 4 tunni 56 minutiga.[51]
  • Šveitsis toimus rahvahääletus kahes küsimuses. 63,1% referendumil osalenud inimestest toetas ettepanekut kriminaliseerida diskrimineerimine seksuaalse sättumuse alusel. 57,1% häältega lükati tagasi ettepanek kehtestada riiklik kvoot taskukohaste elamispindade hulgale igas uues kinnisvaraarenduses.[52][53]

10. veebruar

Remove ads

11. veebruar

  • Afganistani pealinnas Kabulis sõjaväeakadeemia juures toimunud enesetapurünnakus hukkus viis ja sai haavata 12 inimest.[60][61]
  • 2020. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised: Ameerika Ühendriikides New Hampshire'i osariigis toimusid Demokraatliku Partei eelvalimised, mille võitis umbes 26% häältega Bernie Sanders, teisele kohale tuli 24,4% häältega Pete Buttigieg. Valimistulemuste selgumise järel teatasid Demokraatliku Partei presidendikandidaadiks pürginud Andrew Yang ja Michael Bennet, et lõpetavad oma valimiskampaania.[62]
  • Ameerika Ühendriikides esitas Illinois' osariigi prokuratuur ametliku süüdistuse näitleja Jussie Smolletti vastu. Smollett langes jaanuaris 2019 väidetavalt rassistliku ja homofoobse rünnaku ohvriks, kuid hiljem selgus, et ta oli selle ise lavastanud.[63]
  • Ameerika Ühendriikides New Yorgis andis kohus loa kahe suure mobiilsideettevõtte T-Mobile USi ja Sprint Corporationi ühinemiseks.[64]
  • Filipiinide president Rodrigo Duterte tühistas Ameerika Ühendriikide ja Filipiinide vahel kehtinud leppe, mis võimaldas mõlema riigi sõjaväelastel viibida teenistuskohustuste täitmiseks partnerriigi territooriumil. Leppe tühistamine jõustub 180 päeva möödumisel presidendi otsusest.[65]
  • Liibanonis võitis peaminister Ḩassān Diyābi valitsus häältega 63:20 parlamendis toimunud usaldushääletuse.[3] Samal ajal toimus pealinnas Beirutis parlamendihoone ees suur meeleavaldus, millega üritati parlamendilt nõuda valitsuse umbusaldamist. Puhkesid kokkupõrked politsei ja meeleavaldajate vahel, milles sai vigastada umbes 400 inimest.[66]
  • Saksamaal teatas katoliku kiriku Saksamaa piiskoppide konverentsi esimees, Müncheni ja Freisingi peapiiskop Reinhard Marx oma vanusele viidates, et ei kandideeri enam teiseks ametiajaks piiskoppide konverentsi esimeheks.[67]
  • Sudaani võimud teatasid oma valmisolekust anda Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule välja sõjakuritegudes ja inimsusvastastes kuritegudes süüdistatud isikud. Praktikas võib see tähendada riigi endise presidendi ‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr väljaandmist kohtumõistmiseks.[68]
  • Venezuela opositsioonijuht, ennast riigipea kohusetäitjaks kuulutanud Juan Guaidó pöördus pärast kaks nädalat kestnud rahvusvahelist ringreisi kodumaale tagasi. Tema tagasipöördumine vallandas pealinnas Caracases ulatuslikud meeleavaldused, mille korraldasid nii tema pooldajad kui ka vastased.[69]
Remove ads

12. veebruar

  • 2020. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised: Demokraatliku Partei presidendikandidaadiks pürginud Deval Patrick teatas oma valimiskampaania lõpetamisest.[70]
  • Ameerika Ühendriikide haridusministeerium teatas, et on alustanud uurimist Harvardi ja Yale'i ülikoolide suhtes, kuna kahtlustab neid deklareerimata annetuste vastuvõtmises mitmetelt välisriikide valitsustelt, teiste seas ka Hiina, Saudi Araabia ja Venemaa võimudelt.[71]
  • Euroopa Parlament ratifitseeris juunis 2019 allkirjastatud vabakaubanduslepingu Euroopa Liidu ja Vietnami vahel. Enne jõustumist peab lepingu ratifitseerima ka Vietnami parlament.[72]
  • Iisraelis Tel Avivis toimus Andres Mustoneni korraldatud muusikafestivali MustonenFest seitsmenda hooaja avakontsert.[73]
  • Itaalia senat toetas häältega 152:76 senaatorilt ja endiselt siseministrilt Matteo Salvinilt saadikupuutumatuse võtmist. Senati otsus võimaldab alustada kohtuprotsessi Salvini üle, keda süüdistatakse ministrina korralduse andmises 116 immigrandi mitmepäevaseks ebaseaduslikuks kinnihoidmiseks laeval Sitsiilia rannikul.[74]
  • Malta võimud teatasid, et vahistasid kahtlustatuna korruptsioonis ja rahalistes kuritarvitustes 37 liikluspolitseinikku. Riigis on kokku üldse 50 liikluspolitseinikku.[75]
  • Paavst Franciscus jättis kinnitamata piiskoppide sinodi 2019. aasta otsuse, mis oleks lubanud preestrite nappuse tõttu Amazonase piirkonnas pühitseda vaimulikeks ka vanemaealisi abielumehi. Hinnanguliselt ei ole 85% küladest Amazonase aladel võimalik osa saada iganädalastest jumalateenistustest, sest puuduvad vaimulikud.[76]
  • WhatsApp teatas, et teenusel on nüüdseks kaks miljardit kasutajat. Sellega sai WhatsAppist kasutajate arvult teine sotsiaalvõrgustik Facebooki järel.[77]

13. veebruar

  • Ameerika Ühendriikides esitas riigi suuruselt teine ajalehtede kirjastus McClatchy kohtule pankrotikaitse taotluse. Kirjastuse portfelli kuuluvad tuntumatest ajalehtedest The Miami Herald ja The Sacramento Bee.[78]
  • Ameerika Ühendriikide Senat võttis häältega 55:45 vastu otsuse, millega piirati president Donald Trumpi volitusi sõjalise rünnaku korraldamiseks Iraanile. President Trumpi administratsioon teatas vastusena senati otsusele, et vetostab selle.[79]
  • Läti Seim otsustas laiali saata Riia linnavolikogu, kuna volikogu pole suutnud korraldada linna prügimajandust, samuti pole kolmel järjestikusel volikogu istungil olnud kvoorumit. Otsus jõustub 10 päeva pärast selle väljakuulutamist Läti presidendi poolt.[80]
  • Prantsusmaal astus ametist tagasi riigi tuntuimat filmiauhinda César välja andva Académie des arts et techniques du cinéma juhtkond. Otsus järgnes kaks päeva varem avaldatud 200 filmindustegelase pöördumisele, milles süüdistati akadeemia juhte reaalsusega sideme kaotamises. Terava reaktsiooni kutsus esile akadeemia otsus esitada mitmele auhinnale skandaalse, Ameerika Ühendriikides kohtulikult süüdi mõistetud filmilavastaja Roman Polanski uus film "J'accuse".[81]
  • Suurbritannia peaminister Boris Johnson tegi mitmeid muudatusi oma valitsuse koosseisus. Rahandusministriks sai Sajid Javidi asemel Rishi Sunak, samuti vahetas peaminister välja ettevõtlus-, keskkonna-, elamumajandus-, ülikoolide, transpordi- ja Põhja-Iirimaa asjade ministrid ning riigi peaprokuröri.[82]
  • Valgevenes Minskis avasid Valgevene välisminister Uladzimir Makjei ja Šveitsi välisminister Ignazio Cassis Šveitsi suursaatkonna. Seni tegutses Valgevenes ainult Šveitsi alaline esindus.[83]
  • Valgevene justiitsministeerium teatas kavatsusest muuta Valgevene vappi. Presidendi juures tegutseva heraldikanõukogu soovitusel muudetakse vapil kasutatavat sümboolikat "rahumeelsemaks", et see aitaks kaasa riigi rahvusvahelise kuvandi positiivsemaks muutmisele.[84]
  • Venemaal astus ametist tagasi Kaluga oblasti kuberner Anatoli Artamonov. President Vladimir Putin nimetas kuberneri kohusetäitjaks Vladislav Šapša.[3]
  • Venezuela välisminister Jorge Arreaza teatas, et esitas Ameerika Ühendriikide peale kaebuse Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule, kuna Ameerika Ühendriigid püüavad sanktsioonide abil viia Venezuela seadusliku valitsuse võimult kõrvaldamiseni.[85]
  • Eestis avaldas Tartu linnavolikogu umbusaldust abilinnapea Monica Rannale. Tervislikel põhjustel vabastati samal istungil ametist ka abilinnapea Madis Lepajõe. Ühtlasi nimetas volikogu ametisse kaks uut abilinnapead, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmed Gea Kangilaski ja Asko Tamme.[86]

14. veebruar

  • 2019.–2020. aasta Wuhani koroonapandeemia puhang:
    • Egiptus teatas esimesest koroonaviirusega nakatunust. Tegemist oli esimese kinnitust saanud haigusjuhuga Aafrikas.[87]
    • Hiina võimud teatasid, et riigis on koroona (Covid-19) tagajärjel surnud kokku 1483 inimest. Hiinas kasvas viirusega nakatunute arv üle 64 600 inimese.[88]
    • Prantsusmaal suri esimene inimene Hiinast levima hakanud koroonasse. Tegemist oli 80-aastase Hiina turistiga. Ühtlasi oli see teadaolevalt esimene viiruspuhanguga seotud surmajuhtum väljaspool Hiinat.[89]
  • Alžeeria pealinnas Alžiiris toimusid taas massimeeleavaldused, millel tuhanded inimesed nõudsid poliitilise süsteemi reformimist, korruptsiooni ohjeldamist ja sõjaväe poliitilise mõju lõpetamist.[90]
  • Belgias teatas Koen Geens, et ei suuda valitsust moodustada ja tagastas oma mandaadi kuningale. Seejärel teatas kuningas Philippe I, et alustab ise 17. veebruaril erakondadega läbirääkimisi valitsuskoalitsiooni moodustamiseks.[3]
  • Kosovo president Hashim Thaçi ja Serbia president Aleksandar Vučić teatasid, et on jõudnud Ameerika Ühendriikide vahendatud läbirääkimistel kokkuleppele maantee- ja raudteeühenduste rajamises Priština ja Belgradi vahel.[91]
  • Mali keskosas Ogossagou külale öösel korraldatud rünnakus hukkus vähemalt 20 inimest. Rünnakus osales umbes 30 relvastatud võitlejat, kes tõenäoliselt olid mõne äärmusliku islamiorganisatsiooni liikmed.[92]
  • Prantsusmaal teatas president Emmanuel Macroni liitlane Benjamin Griveaux, et loobub kandideerimast Pariisi linnapeaks. Griveaux otsus järgnes sellele, kui avalikkusesse olid lekkinud üks tema seksivideo ja internetis saadetud seksuaalse sisuga sõnumid.[93]
  • Saksamaal Münchenis algas iga-aastane Müncheni julgeolekukonverents.
  • Valgevene president Alaksandr Łukašenka avalikustas, et Valgevene läbirääkimised Venemaaga gaasi- ja naftatarnete üle 2020. aastaks katkesid, kuna Venemaa esindajad vihjasid, et odavamate hindade säilitamise tingimus on Venemaa ja Valgevene liitriigi moodustamine.[94] Samal päeval ähvardas Valgevene hakata naftat võtma riiki läbivast transiittorujuhtmest Družba, kui Venemaa ei taasta Valgevenele mõeldud naftatarneid 2019. aasta tasemel.[95]

15. veebruar

16. veebruar

  • Aserbaidžaanis toimusid meeleavaldused, millega protesteeriti nädal varem toimunud parlamendivalimiste tulemuste vastu. Enne meeleavalduste algust pidas politsei kinni kolm opositsioonierakonna juhti ja umbes 100 aktivisti.[99]
  • Guineas toimusid parlamendivalimised.
  • Prantsusmaa valitsev erakond La République En Marche! nimetas uueks Pariisi linnapeakandidaadiks terviseministri Agnès Buzyni, kuna eelmine linnapeakandidaat Benjamin Griveaux oli seksiskandaali sattumise tõttu oma kandidatuuri kaks päeva varem taandanud.[100]
  • Põhja-Makedoonia parlament otsustas häältega 108:12 ennast ise laiali saata, kuna valitsuskoalitsioon ei suutnud täita ühte oma põhieesmärki, liitumisläbirääkimiste alustamist Euroopa Liiduga. Ennetähtaegsete parlamendivalimiste kuupäevaks määrati 12. aprill.[101]
  • Eestis Tallinnas toimus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna volikogu. Volikogu võttis vastu üleskutse peatada ette valmistatav apteegireform praegusel kujul.[102]

17. veebruar

18. veebruar

19. veebruar

  • 2020. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised: Nevada osariigis toimus Demokraatliku Partei presidendikandidaatide teledebatt, millel osales esmakordselt ka teistest kandidaatidest oma kampaaniat oluliselt hiljem alustanud ettevõtja ja endine New Yorgi linnapea Michael Bloomberg.[111]
  • Ameerika Ühendriikide president Donald Trump nimetas riikliku luurekoordinaatori kohusetäitjaks Ameerika Ühendriikide senise suursaadiku Saksamaal Richard Grenelli.[112]
  • Ameerika Ühendriikide president Donald Trump andis armu mitmele korruptsioonis ja pettustes süüdi mõistetud kurjategijale, teiste seas Illinois' osariigi endisele kubernerile Rod Blagojevichile ja New Yorgi endisele politseijuhile Bernie Kerikule. Kokku andis Trump armu või kergendas 11 süüdimõistetu karistust.[113]
  • Ameerika Ühendriikides võttis Utah' osariigi senat ühehäälselt vastu seaduse, millega dekriminaliseeriti polügaamia ehk mitmenaisepidamine. Jõustumiseks peab see saama ka osariigi esindajatekoja toetuse ja allkirja osariigi kubernerilt. Seadus ei legaliseeri polügaamiat, kuid näeb edaspidi selle kriminaalkorras karistamise asemel ette kergemad tsiviilkaristused nagu rahatrahvi ja ühiskondlik-kasuliku töö.[114]
  • Belgia kuningas Philippe I tegi pärast mitmeid ebaõnnestunud valitsuse moodustamise katseid parlamendi mõlema koja esimeestele Patrick Dewaelile ja Sabine Laruelle'ile ülesandeks algatada valitsuskoalitsiooni moodustamiseks vajalikud läbirääkimised kõigi poliitiliste jõududega.[3]
  • Prantsusmaa peaminister Édouard Philippe teatas, et riigi vanim tuumajaam Fessenheimis suletakse 30. juunil. Saksamaa on oma piiri lähedal asuva tuumajaama sulgemist nõudnud Prantsusmaa võimudelt juba mitu aastat.[115]
  • Saksamaal Hanau linnas toimunud kahes tulistamises hukkus kokku kaheksa inimest, veel vähemalt viis inimest sai vigastada. Tulistamised leidsid aset kahe vesipiibubaari juures, tegemist oli ühe ja sama tulistajaga, kes liikus ühest sündmuspaigast teise autoga.[116] Tulistaja sooritas hiljem enesetapu, politsei leidis tema kodust nii tema kui ka tema ema surnukehad.[117][118] Hiljem avaldas politsei, et tegemist oli 43-aastase paremäärmuslusega, kelle teod olid rassiliselt ja usuliselt motiveeritud.[119]
  • Eestis oli ametlikul visiidil Islandi välisminister Guðlaugur Þór Þórðarson, kes kohtus visiidi raames oma Eesti kolleegi Urmas Reinsaluga. Samuti pidas minister Eesti Diplomaatide Koolis loengu Arktika teemadel.[120]

20. veebruar

21. veebruar

22. veebruar

23. veebruar

  • Komooridel toimus parlamendivalimiste teine voor, milles juba esimeses voorus võidukas olnud erakond Convention for the Renewal of the Comoros võitis juurde veel neli kohta, saades kokku 24-liikmelises parlamendis 20 kohta. Valimisaktiivsus oli 70,9%.[3]
  • Saksamaal Hamburgis toimusid liidumaa parlamendi valimised, mille võitis 39,2% häältega Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei. See kindlustas erakonnale 123-liikmelises parlamendis 54 kohta. Valimisaktiivsus oli 63,2%.[3]

24. veebruar

25. veebruar

26. veebruar

27. veebruar

  • Guinea-Bissau presidendina astus ametisse Umaro Sissoco Embaló.[3]
  • Martinique'i prefektina astus ametisse Stanislas Cazelles.[3]
  • Süüria kodusõda:
    • Süürias Idlibi provintsis toimunud Süüria valitsusvägede rünnakus opositsioonijõudude positsioonidele hukkus 33 Türgi sõjaväelast. Türgi andis rünnaku järel vastulöögi 200 Süüria valitsusvägede objektile ja väitis, et "neutraliseeris" sellega 309 Süüria sõdurit.[154]
    • Türgi teatas, et avab 72 tunniks oma piiri Süüriaga, et võimaldada sõjategevuse piirkonda jäänud inimestel evakueeruda. Ühtlasi teatas Türgi valitsus, et ei kavatse enam tõkestada konfliktipiirkonnast pärit inimeste edasiliikumist Euroopa Liidu territooriumile.[155]
  • Tuneesia parlamendis võitis peaminister Elyes Fakhfakhi valitsus häältega 129:77 usaldushääletuse ja astus ametisse.[156]
  • Eestis Lüganuse vallavaolikogus kukkus läbi katse umbusaldada vallavanem Viktor Rauamit. Umbusaldamise poolt oli üheksa ja selle vastu 10 vallavolikogu liiget.[157]

28. veebruar

  • 2019.–2020. aasta Wuhani koroonaviiruse puhang:
    • Itaalia teatas neljast täiendavat surmajuhtumist seoses koroonaviirusega. Sellega tõusis riigis viiruse tüsistustesse surnute arv 21 inimeseni, nakatunuid oli kindlaks tehtud kokku 888.[158]
    • Aserbaidžaan, Island, Leedu, Mehhiko, Monaco, Nigeeria, Uus-Meremaa ja Valgevene teatasid esimestest kinnitust leidnud nakatumistest koroonaviirusega.[159]
    • Šveitsis teatasid maailma ühe suurima autonäituse Salon international de l'automobile de Genève korraldajad 2020. aasta näituse ärajätmisest, sest koroonaviiruse leviku tõttu on Šveitsi valitsus keelustanud kõik enam kui 1000 osavõtjaga üritused. Näitus oleks pidanud algama 5. märtsil.[160]
  • Guinea president Alpha Condé teatas, et lükkab edasi referendumi uue põhiseaduse üle, mis oleks pidanud toimuma 1. märtsil. Uue põhiseaduse kavand on põhjustanud alates oktoobrist 2019 riigis ulatuslikke meeleavaldusi, kuna paljud leiavad, et selle abil püüab 81-aastane president kaotada tema ametiaegadele kehtivad piirangud ja presidendiks kandideerida ka kolmandaks ametiajaks.[161]
  • Guinea-Bissau president Umaro Sissoco Embaló vabastas ametist peaminister Aristides Gomesi ja nimetas uueks peaministriks Nuno Gomes Nabiami.[3] Guinea-Bissau parlament aga keeldus eelmisel päeval ametisse astunud presidenti riigipeana tunnustamast ja valis ajutiseks riigipeaks parlamendi esimehe Cipriano Cassamá, kes taastas eelmise peaministri Gomesi volitused. Seega kujunes välja olukord, kus Guinea-Bissaus oli kaks riigipead ja kaks valitsust.[162]
  • Prantsusmaal Pariisis anti üle riigi mainekaimad filmiauhinnad César. Vaatamata sellele, et paljud Prantsuse filmiinimesed olid avaldanud protesti seksuaalses ahistamises süüdistatud režissööri Roman Polanski nomineerimise vastu, võitis Polanski oma filmiga "J'accuse" nii parima režissööri kui ka parima stsenaariumi auhinna. Protestiks selle vastu lahkusid mitmed filmiinimesed auhinnatseremoonialt.[163]
  • Süüria kodusõda:
    • NATO nõukogu erakorralisel istungil, mille kutsus kokku Türgi, avaldati Türgile seoses Süüria valitsusvägede rünnakuga üldsõnalist tuge, kuid ei lubatud mingit konkreetset sõjalist abi.[164]
    • Venemaa saatis Süüria rannikule oma Musta mere laevastikku kuuluvad fregatid Admiral Makarov ja Admiral Grigorovitš.[165] Türgi paigutas omakorda Süüria piirile maa-õhk tüüpi raketid MIM-23 Hawk.[166]
    • Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ja Venemaa president Vladimir Putin pidasid telefonivestluse, milles Erdoğan kutsus Putinit üles loobuma Süüria valitsusvägede toetamisest ning laskma Türgil lõpule viia "vajalikud" sõjalised operatsioonid Süüria territooriumil.[167]
  • Eestis esitas Lõuna ringkonnaprokuratuur ametliku süüdistuse Tartu Ülikooli Kliinikumi nakkushaiguste osakonna juhatajale Matti Maimetsale, kes antiretroviirusravimite riigihanke läbiviimisel rikkus väidetavalt toimingupiirangut ja võttis ka hankel osalenud firmadelt vastu altkäemakse.[168]
  • Eesti riigile kuuluv lennundusoperaator Regional Jet teatas, et võtab kasutusele kaubamärgi Xfly. Samuti teatas ettevõte kavatsusest liisida täiendavalt veel seitse uut lennukit.[169]
  • Tartu teater Vanemuine teatas, et alates 1. augustist 2020 saab teatri uueks muusikaliseks juhiks ja peadirigendiks Risto Joost.[170]
  • Tallinna linnavolikogus kukkus läbi opositsiooni algatatud umbusaldus abilinnapea Betina Beškina vastu. Umbusaldamist toetas 33 linnavolikogu liiget, vajalik oleks olnud vähemalt 40 liikme toetus.[171]

29. veebruar

  • 2020. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised: Ameerika Ühendriikides Lõuna-Carolina osariigis toimusid Demokraatliku Partei eelvalimised, mille võitis ülekaalukalt endine asepresident Joe Biden. Teisele kohale tuli senaator Bernie Sanders ja kolmandale kohale Tom Steyer. Vaatamata suhteliselt heale tulemusele teatas Steyer, et lõpetab oma kampaania ega jätka enam presidendikandidaadiks pürgimist.[172]
  • Ameerika Ühendriikide ja Afganistani islamistliku äärmusliikumise Ţālebān esindajad allkirjastasid Katari pealinnas Dohas rahulepingu, mille kohaselt loobub Ţālebān rünnakute korraldamisest ja astub läbirääkimistesse Afganistani seadusliku valitsusega ning Ameerika Ühendriigid ja nende liitlased viivad 14 kuu kestel oma väed Afganistanist välja. Lepingus on klausel, mille alusel võivad Ameerika Ühendriigid lepingu ühepoolselt tühistada, kui Ţālebān ei täida endale võetud kohustusi.[173]
  • Kreeka politsei kasutas Türgi-Kreeka piiri ületada püüdnud illegaalsete immigrantide ohjeldamiseks pisargaasi. Pärast seda, kui Türgi teatas kaks päeva varem, et ei tõkesta enam Süüriast ja teistest Lähis-Ida riikidest pärit emigrantide pääsu Euroopa Liidu territooriumile, on Türgi-Kreeka piiripunktide vahelisse puhvertsooni kogunenud sadu inimesi, kes soovivad edasi liikuda Euroopa Liitu.[174]
  • Malaisia kuningas Abdullah Shah nimetas uueks peaministriks Muhyiddin Yassini.[3]
  • Saksamaal toimus 70. Berliini filmifestivali auhinnagala. Festivali peaauhinna Kuldkaru pälvis Iraani filmilavastaja Mohammad Rasoulofi film "There Is No Evil". Režissöör ei saanud ise auhinda vastu võtta, kuna tal on keelatud Iraanist lahkuda.[175]
  • Slovakkias toimusid parlamendivalimised, mille võitis 24,96% häältega korruptsioonivastane erakond Tavalised Inimesed ja Sõltumatud Isiksused, saades 150-liikmelises parlamendis 53 kohta. Teisele kohale jäi senine võimupartei Suund – Sotsiaaldemokraatia, mis sai 18,3% häältest ja 38 kohta parlamendis. Valimisaktiivsus oli 65,8%.[3]
  • Šveitsis Genfi Püha Peetruse katedraalis leidis aset esimene katoliku missa alates reformatsiooni toimumisest linnas 1535. aastal.[176]
  • Venemaal Moskvas osalesid tuhanded inimesed meeleavaldusel, millega meenutati viie aasta möödumist opositsioonipoliitiku Boriss Nemtsovi mõrvamisest. Ühtlasi kutsuti meeleavaldusel Venemaa presidenti Vladimir Putinit üles loobuma põhiseaduse muutmisest.[177]
  • Eestis Tallinnas Saku Suurhallis toimus lauluvõistluse Eesti Laul 2020 finaal, mille võitis Uku Suviste lauluga "What Love Is".[178]

Viited

Loading related searches...

Wikiwand - on

Seamless Wikipedia browsing. On steroids.

Remove ads
Remove ads