Arthur Conan Doyle'i tegelaskuju From Wikipedia, the free encyclopedia
Sherlock Holmes (ligikaudne hääldus [šö:(r)lok hõumz]) on romaanikirjanik Arthur Conan Doyle'i loodud tegelaskuju, erakordse vaatlus- ja järeldusvõimega nõuandja-eradetektiiv Londonis.
Sherlock Holmes | |
---|---|
Sherlock Holmes (Sidney Pageti illustratsioon, 1891) | |
Autor | Arthur Conan Doyle |
Sünniaeg | 1854 |
Surmaaeg | pärast 1923 |
Taustteave | |
Sugu | mees |
Elukutse | detektiiv |
Perekond | Mycroft Holmes |
Rahvus | inglane |
Arthur Conan Doyle kaalus selle tegelaskuju eesnimena kõigepealt Sherrinfordi, aga mõtles ringi.
Detektiiv Sherlock Holmes on peategelane 60 kriminaalloos. Tema detektiivikarjäär algas 1878. aastal ning kestis kuni 1903. aastani, mil ta jäi pensionile. Koostöö oma biograafi ja lähima sõbra doktor Watsoniga algas 1881. aastal.
2002. aastast on Sherlock Holmes Royal Society of Chemistry auliige.[1]
William Sherlock Scott Holmes sündis 6. jaanuaril 1854[2] Siger ja Violet Holmesi kolmanda pojana. Tema vend on Mycroft Holmes, Diogenes Clubi asutajaliige.[3]
Jutustuses "Kreeka keele tõlk" mainib Sherlock Holmes, et tema esivanemad olid mõisnikud ja vanaema prantsuse kunstniku Horace Vernet' õde.[2][4]
Holmesi noorus möödus maailmas ringi rännates. Aastatel 1855–1858 elas perekond Prantsusmaal Bordeaux's. Seepeale siirduti Ameerika Ühendriikidesse Montpelieri. 1860. aastate algul oldi tagasi Euroopas, uueks elukohaks sai Köln. 1864. aastal kolis perekond lõplikult Inglismaale.[5]
1872. aastal alustas noormees õpinguid Oxfordis Christ Church College'is, kus üks õpetajatest oli professor James Moriarty. Kolledži ajal uuris Sherlock Holmes oma esimest juhtumit ("Gloria Scott") ja lahendas selle. Edust tiivustatult otsustas ta detektiivitööga tõsisemalt tegelema hakata.[6]
Lõpetanud 1877. aastal ülikooli, siirdus Holmes elama Londonisse. Ta leidis üürikorteri Briti Muuseumi läheduses Montague Streetil ja alustas karjääri nõuandja-eradetektiivina.[7]
Jaanuaris 1881 kohtus Sherlock Holmes Püha Bartholomeuse kliinikus endise sõjaväearsti dr John H. Watsoniga. Koos üüriti korter aadressil Baker Street 221B.[8] Sestpeale algas kahe mehe kuulsusrikas koostöö. Oma 25-aastase detektiivikarjääri jooksul oli Watson abiks nii juhtumite uurimisel kui ka nende sündmuste kirjapanemisel.
1891. aastal kohtus detektiiv Sherlock Holmes Londoni kuritegeliku ilma liidri professor Moriartyga. Dramaatilised sündmused kulmineerusid Šveitsis Meiringeni lähistel Reichenbachi kose juures ("Viimane juhtum"). Moriarty plaan tappa Holmes ebaõnnestus, professor kukkus kuristikku. Detektiiv kasutas aga juhust, et lavastada oma surm ("Tühja maja mõistatus").
Pärast naise surma (1891) ja Sherlock Holmesi "hukkumist" müüb doktor Watson oma arstipraksise maha ning naaseb Baker Streetile.[9]
Aastatel 1891–1894 varjas Holmes end valenime Sigerson all, et kaitsta end professor Moriarty käsilaste kättemaksu eest, ning elas kaks aastat Tiibetis ja viibis Lhasas dalai-laama seltskonnas. Tagasitee Euroopasse kulges läbi Pärsia, Meka ja Hartumi. Jõudnud Prantsusmaale, elas detektiiv mõnda aega Montpellier's.[10]
1894. aastal naasis Sherlock Holmes Londonisse. Sealtpeale tegutses kuulus tandem koos kuni 1902. aastani, mil doktor Watson kolis omaette korterisse Queen Anne'i tänaval ja alustas uuesti arstipraksist.[11] 1903. aastal lahendas Holmes Londonis oma viimased juhtumid ja läks pensionile.
1904. aastal kolis Sherlock Holmes Ida-Sussexi krahvkonda. Viie miili kaugusele Eastbourne'ist rajas ta endale väikese talu,[12] kus pühendus mesilaste kasvatamisele.[13] Doktor Watsoniga kohtus ta ainult aeg-ajalt, kui sõber teda nädalalõppudel külastas, mistõttu pidi ta "Lõvilaka mõistatuse" ise üles kirjutama (lugu on jutustatud Sherlock Holmesi silmade läbi).[14]
Oma tegelaskuju loomisel olid kirjanikule eeskujuks detektiivid C. Auguste Dupin Edgar Allan Poe ja Monsieur Lecoq Émile Gaboriau' kriminaaljuttudest.
Doktor Watsoni kirjelduse järgi oli Sherlock Holmes kuus jalga pikk ja kõhna kehaehitusega. Silmavaade terav ja läbitungiv, välja arvatud päevadel, mil ta tarbis kokaiini. Käed olid tal alati kemikaalidest plekilised ja tindised. Holmesi iseloomustasid reeglipärased harjumused ja vaiksed elukombed. Ta jälestas igasugust seltskonda.[15][16]
Kuulsa detektiivi teadmiste pagas oli lünklik. Ta omandas ainult selliseid teadmisi, millest tal kasu oli.
Sherlock Holmesi teadmiste ulatus:
Arthur Conan Doyle'i teoste põhjal saab koostada Sherlock Holmesi detektiivikarjääri kronoloogia.[18] Samas on paljudes jutustustes viiteid dateerimata juhtumitele, millega detektiiv oli tegelenud.
Sherlock Holmesi varajast karjääri on kajastatud kogumiku "Sherlock Holmesi memuaarid" jutustustes "Gloria Scott" (tegevuse aeg juuli–september 1874) ja "Musgrave'i rituaal" (oktoober 1879).
Kohtunud doktor Watsoniga 1881. aastal, üüriti kahe peale poissmeestekorter aadressil Baker Street 221B. Oma märkmetesse talletas Watson sellest perioodist kolm juhtumit: "Etüüd punases" (märts 1881), "Kodune patsient" (oktoober 1881) ja "Tähnilise lindi mõistatus" (aprill 1883). Seepeale tuli Holmesi kroonikates paus, kuigi aeg-ajalt Watson jälgis tema tegemisi.[16]
Aastatel 1884–1886 elas doktor Watson Ameerika Ühendriikides, abielludes seal Constance Adamsiga. Tagasi Londonis, alustas doktor Watson uuesti Sherlock Holmesi juhtumiste ülestähendamist, tegutsedes samal ajal arstipraksisega Paddingtonis ja Kensingtonis.[19][20]
Sherlock Holmesi avaldatud trükiste ja monograafiate nimekiri.[21][22]
Juba valminud teoste kõrval on Sherlock Holmes maininud teemasid, millest võiks ja oleks vaja kirjutada monograafia.
Sherlock Holmesi muuseum avati 1990. aastal Londonis Baker Streetil esimese muuseumina, mis on pühendatud tuntud raamatukangelasele. Kahekorruselises hoones on ajastutruult sisustatud nii härrasmeeste magamistoad kui ka ühine elutuba. Paljudest tegelaskujudest Holmesi lugudes on valmistatud vahakujud.[34] 1991. aastal avati Holmesi teine muuseum Meiringenis Šveitsis.
Tuntumad vaatamisväärsused on Meiringeni lähedal asuvad Aare kuristik Aare jõel ja Reichenbachi joad (Reichenbachfälle), professor Moriarty ja Sherlock Holmesi võitluspaik ("Viimane juhtum").
Reichenbachi joa juures meenutab seda väljamõeldud sündmust mälestustahvel. Peale selle on Meiringenis Sherlock Holmesi mälestussammas omanimelisel peatänaval. Londoni Sherlock Holmesi Selts (Sherlock Holmes Society of London) korraldab regulaarseid Meiringeni-reise, millest osavõtjad mängivad ajaloolistes kostüümides läbi Sherlock Holmesi seiklused.
Moskvasse Suurbritannia saatkonna lähedale Moskva jõe äärde püstitati 2007. aastal Sherlock Holmesi ausammas. Legendaarne raamatukangelane seisab seal, kuulus piip käes, koos oma lahutamatu kaaslase dr Watsoniga. Kuju rajamise üks algatajatest oli Vassili Livanov, kogu projekti teostuse eest vastutas mittetulundusorganisatsioon Culture Dialogue / One World. Praegusel Venemaal on, aga ka endises Nõukogude Liidus olid Holmesi lood väga populaarsed.[35]
20. veebruaril 1998 esietendus Tallinna Linnateatris Ago-Endrik Kerge lavastus teose "Etüüd punases" ainetel "Sherlock Holmes ja doktor Watson", peaosades Marko Matvere Sherlock Holmesi ja Raivo E. Tamm doktor Watsoni rollis.[36]
Sherlock Holmesi karakter on väga jõuliselt mõjutanud popkultuuri. Internet Movie Database (IMDb) annab 2010. aasta seisuga 226 valminud filmi, kus tegutseb kuulus detektiiv. Esimene linateos valmis 1905. aastal.[37]
Ingliskeelsetest ekraniseeringuist pikema staažiga Sherlock Holmesi osatäitjad on Eille Norwood, kes mängis Londoni detektiivi 49 filmis aastatel 1921–1923,[38] ja Basil Rathbone 15 filmis aastatel 1939–1946, 1956.[39] Tuntumatest näitlejatest on üles astunud veel Christopher Plummer, Roger Moore, Charlton Heston, Matt Frewer, John Cleese, Michael Caine jt.[37]
Christopher Lee on mänginud nii Sherlock Holmesi kui ka tema venda Mycroft Holmesi.[40]
1983. aastal nelja Arthur Conan Doyle'i romaani põhjal valminud animafilmis luges Sherlock Holmesi osa Peter O'Toole. 1997. aastal mängis sama näitleja filmis "FairyTale: A True Story" kirjanikku Doyle'i ennast.[41]
2009. aastal esilinastus Guy Ritchie lavastatud film "Sherlock Holmes", peaosades Sherlock Holmesina Robert Downey juunior ja doktor Watsonina Jude Law.[42] Samadel tegijatel valmis 2011. aastal ka teine linateos.[43]
Telesarjades[44] on tuntumad osatäitjad olnud Ronald Howard Ameerika Ühendriikide seriaalis "Sherlock Holmes" (39 jagu, 1954–1955)[45] ning Suurbritannias Douglas Wilmer (13 jagu, 1964–1965) ja Peter Cushing (16 jagu, 1968) seriaalis "Sherlock Holmes".[46]
Suurbritannia Granada Televisioni toodetud 13-osalises sarjas "The Adventures of Sherlock Holmes" (1984–1985) kehastab Sherlock Holmesi Jeremy Brett, doktor Watsoni osas on David Burke, hilisemates osades Edward Hardwicke.[47] Aastatel 1986–1988 valmis Brettiga peaosas jätkuna 11-osaline "The Return of Sherlock Holmes",[48] 1991–1993 9-osaline "The Case-Book of Sherlock Holmes"[49] ja 1994. aastal 6-osaline "The Memoirs of Sherlock Holmes".[50]
Aastal 2010 valmis telesarja "Sherlock" kolm osa, kus peaosades Benedict Cumberbatch (Sherlock Holmes) ja Martin Freeman (doktor Watson). Jaanuaris 2011 hakkas sarja näitama Eesti Televisioon.[51][52]
Aastatel 1979–1986 valmis Nõukogude Liidus Sherlock Holmesi seiklustest kõnelev filmisari "Sherlock Holmesi ja doktor Watsoni seiklused", kus peaosas oli Vassili Livanov. Paljud Holmesi fännid peavad nii neid ekraniseeringuid kui ka Livanovi rolli kõige õnnestunumaks.[35] Näitlejale anti tehtud töö eest 2006. aastal Briti impeeriumi teenetemärk (MBE, Member of the Order of the British Empire).[53]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.