Villem Nano

Eesti matemaatik From Wikipedia, the free encyclopedia

Villem Nano
Remove ads

Villem Nano (Naano) (6. juuli 1893 Vana-Nursi vald (Rõuge kihelkond) Võrumaa10. veebruar 1965 Tallinn) oli eesti matemaatik, pedagoog ja koolijuht[1].

Thumb
Villem Nano

Haridustee

Tema koolitee algas 1900. aastal Vana-Nursi vallakoolis ning jätkus 1903. aasta sügisel Rõuge kihelkonnakoolis. 1906. aastal astus ta Tartu Aleksander I Gümnaasiumi, mille lõpetas 1913. aastal kuldmedaliga.[2] 19131918 õppis Nano Tartu Ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonnas, mille lõpetas matemaatikakandidaadi kraadi ja matemaatikaõpetaja kutsega.[3] Aastail 19191920 täiendas Nano end teadusliku stipendiaadina Tartu Ülikooli puhta matemaatika õppetooli juures, 1921–1922 Saksamaal Göttingeni Ülikoolis ja 1922–1923 Hamburgi Ülikoolis. Hamburgis oli tema juhendajaks tunnustatud matemaatik Wilhelm Johann Eugen Blaschke. Stipendiaadina kogutud teadmiste varal luges ta 1923/1924. õppeaastal Tartu Ülikooli juures diferentsiaal- ja integraalarvutust.[4][1] 1923–1924 oli ta Tartu Ülikooli Üliõpilaskonna Esinduse esimees.[1]

Remove ads

Töökäik

1916. aastal töötas Nano ülikooliõpingute kõrvalt matemaatikaõpetajana Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasiumis ja 1917. aastast Rakveres, kus linnavalitsuse ülalpidamisel oli avatud eesti õppekeelega Rakvere Linna Naisgümnaasium.[1]

1918. aasta sügisel sai Nano kutse Viru maavalitsuselt, et võtta Saksa okupatsioonivõimudelt üle Rakvere poeglaste gümnaasium. Nano määrati reorganiseeritava kooli direktoriks ning 3. veebruaril 1919 alustas tema juhtimise all tööd Viru Maakonna Reaalgümnaasium.[5][1] Nano tegevus Rakveres jäi lühikeseks, kuna 1919. aasta suvel kutsus Haridusministeerium ta Tallinna loodava õpetajate seminari tööd organiseerima.[viide?] Samal aastal oli ta Tartu Ülikooli õpetajate suvekursuste lektor.[1]

Tallinna Õpetajate Seminari direktoriks kinnitati Nano 1. juulist 1919, mida loetakse ka seminari asutamiskuupäevaks. Seminari loomisel tuli tegutseda kiiresti, sest õppetöö alguseni oli jäänud vaid mõni kuu, kuid asutusel puudusid ruumid, personal, õppevahendid ning õpilased. Vaatamata sellele alustas Tallinna Õpetajate Seminar 256 õpilasega tegevust juba sama aasta septembris.[6] Nano lahkus seminari direktori kohalt juba 1919. aasta sügisel, tema järglaseks sellel ametikohal sai Ants Roos.[viide?] 1920. aastal oli ta Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumi direktor.[1]

1923. aasta sügisest kinnitas Haridusministeerium Nano Tartu 1. Kommertsgümnaasiumi (Tartu Ühiskommertsgümnaasiumi) direktori kohusetäitjaks. 1924/1925. õppeaasta algusest muudeti kool Tartu Tehnikagümnaasiumiks ehitus- ja tehnikaharudega. Tutvumaks kutsekoolide korraldusega välismaal, viibis Nano 1927. aasta juulis-augustis Euroopas ning võttis Inglismaal osa õpetajate kongressist. Lühemat aega viibis ta Šveitsis, Prantsusmaal, Saksamaal, Austrias ja Tšehhoslovakkias. 1928. aasta suvel oli Nano poliitilistel põhjustel sunnitud Tartu Tehnikagümnaasiumi direktori kohalt lahkuma.[7] Lahkumise põhjuseks oli üks aktusekõne, mida peeti liialt vasakpoolseks.[viide?]

1928. aasta sügisest elas Nano Narvas ning töötas Narva Ühisgümnaasiumi õpetaja ja inspektorina. Seal andis ta matemaatika-, kosmograafia-, füüsika-, aga ka mõtte- ja hingeteaduse (filosoofia ja psühholoogia) tunde vanemates klassides. Ta hoolitses ka kooliraamatukogu täiendamise ja ajakohaste õppevahendite muretsemise eest ning oli füüsikakabineti hoidja, kuulus õpilasühingu juhatusse ja korraldas tehnilise ringi tegevust. Ühtlasi andis ta matemaatika- ja füüsikatunde Narva Rahvaülikooli Kolledžis.[8] Aastatel 1931[9]1944 töötas Nano Narva Ühisgümnaasiumi (1934. aastast[10] Narva I Gümnaasium) direktorina.[1]

1944. aastal sai Nano Pärnu 1. Keskkooli direktoriks. Nõukogude võimu survel tagandati ta aga juba järgmisel aastal direktori kohalt, lubades tal siiski edasi jääda matemaatikaõpetajaks. Lisaks Pärnu 1. Keskkoolile andis ta tunde ka Pärnu 2. Keskkoolis ja Pärnu Töölisnoorte Keskkoolis. Nõutud õpetajana ulatus tema koormus mõnel aastal 60 nädalatunnini.[11] Õpetajana töötas Nano Pärnus kuni pensionile jäämiseni 1958. aastal.[1]

Remove ads

Teadustöö

Villem Nano peamised uurimisvaldkonnad olid geomeetria, algebra ja kosmograafia. Ta koostas ja tõlkis keskkooliõpikuid (K. D. Pokrovski "Kosmograafia kursus keskkoolidele", 1921; E. Grimsehli "Füüsika õperaamat keskkoolidele. I", 1921) ning tema artikleid ilmus ajakirjanduses. Nano osales ja esines õpetajate konverentsidel Eestis ja välismaal. 1930–1931 oli ta Narva Õpetajate Seltsi esimees ning 1931 ja 1937 Narva Akadeemilise Klubi esimees.[1]

Ühiskondlik tegevus

Nano ühiskondlik tegevus sai alguse 1913. aastal, mil ta astus Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmeks. Tartus lävis Nano tollase intelligentsiga, kes ajastule iseloomulikult oli enamasti vasakpoolsete vaadetega. Sarnaselt paljude teiste haritlastega 20. sajandi alguskümnenditel kuulus Nano Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride) ridadesse. Eesti esseerid erinesid mõnevõrra Venemaa omadest, kuna siin moodustasid erakonna ideeliselt kandvama osa tippharitlased (Hans Kruus, Gustav Suits, Hugo Raudsepp jt).[12] Hilisemast ajast on teada, et Nano käis läbi Peeter Põllu, Villem Alttoa, Juhan Sütiste, August Gailiti, Henrik Visnapuu, Heiti Talviku, Nikolai Triigi, Bernhard Linde, August Sanga ja teiste loomeinimestega.[13]

Nano oli Eesti Õpetajate Liidu liige ja kuulus aastail 19251926 ka liidu juhatusse[14] ning tegutses juhatuse juures tegutsevas pedagoogilise toimkonnas, mis oli üks kooliuuendusliikumise propageerijaid Eestis. Nano osales õpetajate kongressidel. 1920. aastal peetud õpetajate 4. kongressil, mil arutusel oli keskhariduse korraldus, oli Nano üks referente ning vastava seaduse eelnõu koostaja.[viide?]

Nano lõi kaasa ka kohalikes õpetajate ühingutes. Ta oli mitu korda Tartu Õpetajate Seltsi ja 1930–1931 Narva Eesti Õpetajate Seltsi esimees ning kuulus 1920. aastate lõpul asutatud Tartu Keskkooliõpetajate Ühingusse, mis pidi hea seisma keskkooliõpetajate huvide eest. Aastatel 1928 ning 19331940 kuulus Nano ka Eesti Keskkoolide Juhatajate Ühingusse, osales kõikidel liidu konverentsidel, sh aastatel 1936 ja 1937 konverentsi juhatajana.[15][1] 1931 ja 1937 oli ta Narva Akadeemilise Klubi esimees.[1]

Remove ads

Isiklikku

Villem Nano oli talupidaja poeg.[1] Ta oli abielus Elfriede Urresega, nende tütred olid arhitekt Malle Normak (19282008)[viide?] ja geoloog Viiu-Kai Nestor[1] (1935). Nano tütrepoeg on matemaatik Peeter Normak (1952)[viide?].

Raamatuid

  • "Trigonomeetria. Õperaamat keskkoolidele" Tallinn: Varrak, 1920
  • "Stereomeetria. II osa. Õpetus geomeetrilistest kehadest" Tartu 1920
  • "Tasapinnaline trigonomeetria ja sfäärilise trigonomeetria alged" Tartu: Varrak, 1923

Viited

Kirjandus

Loading related searches...

Wikiwand - on

Seamless Wikipedia browsing. On steroids.

Remove ads