6. mai on Gregoriuse kalendri 126. (liigaastal 127.) päev. Juliuse kalendri järgi 23. aprill (1901–2099).
Maailmas
- 1223 – Schwerini krahv Heinrich vangistas Lyø saarel Taani kuninga Valdemar II. Kuna Schwerini krahvkond oli vallutatud viis ta Valdemari Dannenbergi kindlusse.
- 1527 – Bourboni hertsog Charlesi väed hakkasid mässama: nad surmasid hertsogi ja rüüstasid Roomat, tappes umbes 4000 inimest.
- 1576 – Prantsusmaal lõppes Viies ususõda.
- 1719 – ilmus Daniel Defoe romaan "The Life and strange Surprizing Adventures of Robinson Crusoe of York, Mariner: Who lived Eight and Twenty Years, all alone in an un-inhabited Island on the coast of America, near the Mouth of the Great River of Oroonoque; Having been cast on Shore by Shipwreck, where-in all the Men perished but himself. With An Account how he was at last as strangely deliver'd by Pyrates. Written by Himself."[viide?]
- 1757 – Preisimaa kuningas Friedrich II lõi Prahas Saksa-Rooma keisririigi vägesid.
- 1835 – New Yorgis hakkas James Gordon Bennett vanema väljaandmisel ilmuma New York Herald. See oli esimene laialdase levikuga ajaleht maailmas, mille number maksis ainult ühe USA sendi.
- 1839 – Suurbritannia parlamendi alamkojas otsustati peatada Jamaica põhiseadus sealsete orjade emantsipeerumisest tingitud mässude tõttu.
- 1848 – Preisimaal kaotati ihunuhtlus.
- 1877 – Suurbritannia saatis Venemaale noodi, hoiatades toda Suessi kanali blokeerimise või Egiptuse okupeerimise katse pärast.
- 1882 – Ameerika Ühendriigid keelustasid kümneks aastaks hiinlaste immigratsiooni.
- 1913 – Tšernogooria kuningas loovutas Shokederi Keskriikidele, kuni moodustati Albaania valitsus.
- 1919 – Afganistanis puhkes Kolmas Inglise-Afgaani sõda.
- 1932 – Vene immigrant tappis Prantsuse presidendi Paul Doumer'.
- 1937 – Saksamaa dirižaabel Hindenburg plahvatas Lakehursti (New Jersey) kohal ja põles ära. Hukkus 36 õhusõitjat.
- 1941 – Jossif Stalinist sai Vjatšeslav Molotovi järel Nõukogude peaminister.
- 1942 – USA-Filipiinide väed alistusid Corregidori saarel (Manila laht) Jaapani vägedele.
- 1945 – Briti sõdurid vahistasid Põhja-Saksamaal Hans Franki.[5]
- 1954 – Roger Bannister purustas nelja minuti piiri miilijooksus.
- 1964 – Lõuna-Aafrika Vabariik tegi otsuse bantu seaduste paranduste kohta.
- 1976 – Põhja-Itaaliat tabas maavärin, milles hukkus vähemalt 900 inimest.
- 1978 – ÜRO Julgeolekunõukogu mõistis hukka Lõuna-Aafrika Vabariigi Angola-invasiooni ja nõudis vägede väljaviimist.
- 1989 – Hiina üliõpilased saatsid valitsusele ja kommunistlikule parteile uue üleskutse alustada dialoogi demokraatia kehtestamise ja korruptsiooni lõpetamise teemal.
- 1990 – Pakistanis India piiri lähedal reisirongis lõhkes pomm, mis tappis 12 inimest, vigastatuid oli 41.
- 1991 – Jugoslaavia armee seadis end lahinguvalmis, kui Horvaadi protestijad ründasid Splitis sõdureid.
- 1993 – kosmosesüstik Columbia ja selle 7-liikmeline meeskond maandusid California kõrbes pärast 10-päevast uurimismissiooni.
- 1994 – Elizabeth II ja François Mitterrand avasid La Manche'i tunneli.
- 1995 – 54 riigi juhid osalesid Londonis Saint Pauli katedraalis Teise maailmasõja 50. aastapäeva puhusel jumalateenistusel.
- 1999 – Šotimaal valiti üle 300 aasta parlament ja Walesis valiti assamblee.
- 2001 – paavst Johannes Paulus II külastas esimese paavstina muslimi pühakoda – Umaijadi mošeed Damaskuses.
- Pikemalt artiklis Sündinud 6. mail
- 1758 – Maximilien Robespierre, prantsuse revolutsionäär
- 1758 – André Masséna, Prantsusmaa marssal
- 1856 – Sigmund Freud, austria neuroloog, psühhoanalüüsi looja
- 1856 – Robert Edwin Peary, ameerika polaaruurija
- 1861 – Rabindranath Tagore, bengali poeet, Nobeli kirjandusauhind 1913
- 1868 – Gaston Leroux, prantsuse ajakirjanik ja kirjanik
- 1880 – Ernst Ludwig Kirchner, saksa maalikunstnik
- 1895 – Rudolph Valentino, itaalia päritolu ameerika näitleja
- 1898 – Konrad Henlein, sudeedisaksa poliitik
- 1902 – Max Ophüls, saksa filmirežissöör
- 1915 – Orson Welles, ameerika filmirežissöör
- 1920 – Kamisese Mara, Fidži esimene peaminister ja hilisem president
- 1929 – Paul Lauterbur, USA keemik, 2003. aasta Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaat
- 1930 – Endel Vooremaa, eesti jääpurjetaja
- 1931 – Ülo Tonts, eesti kirjandusteadlane
- 1939 – Tea Vellerind, eesti metallikunstnik
- 1943 – Aino Siimon, eesti majandusteadlane
- 1945 – Bob Seger, ameerika muusik
- 1946 – Ralf R. Parve, eesti humorist
- 1947 – Martha Nussbaum, ameerika filosoof
- 1948 – Meelis Arumeel, eesti majandustegelane
- 1953 – Anthony Charles Lynton "Tony" Blair, Suurbritannia peaminister
- 1953 – Peeter Tammoja, eesti majandustegelane
- 1954 – Ain Lutsepp, eesti näitleja
- 1959 – Illar Hallaste, eesti poliitik
- 1960 – Anne Parillaud, prantsuse näitleja
- 1960 – Aleksei Lotman, eesti bioloog
- 1961 – George Clooney, ameerika näitleja
- 1964 – Dana Hill, ameerika näitleja
- 1969 – Annely Köster, eesti kultuuritegelane
- 1970 – Piret Tanilov, eesti teleajakirjanik
- 1972 – Martin Brodeur, Kanada jäähokimängija
- 1978 – Riitta Liisa Lassila, soome murdmaasuusataja
- 1979 – Gerd Kanter, eesti kettaheitja
- 1979 – Taavi Tõnisson, eesti näitleja
- Pikemalt artiklis Surnud 6. mail
- 1859 – Alexander von Humboldt, saksa loodusuurija
- 1862 – Henry David Thoreau, USA kirjanik ja filosoof
- 1877 – Johan Ludvig Runeberg, soome rahvaluuletaja
- 1910 – Edward VII, Ühendkuningriigi kuningas ja India imperaator
- 1919 – L. Frank Baum, USA kirjanik
- 1943 – Johannes Lorup, eesti klaasitööstur
- 1949 – Maurice Maeterlinck, Belgia luuletaja
- 1952 – Maria Montessori, itaalia arst ja pedagoog
- 1987 – William Casey, Luure Keskagentuuri direktor
- 1992 – Marlene Dietrich, saksa näitleja ja laulja
- 2002 – Pim Fortuyn, Hollandi poliitik
- Tallinna soojarekord 27,7 kraadi (1938)
- Tartu soojarekord 27,3 kraadi (1906)
- Tallinna külmarekord −3,7 kraadi (1942)
- Tartu külmarekord −4,3 kraadi (1965)
- Eestis – Aasa, Aase, Asse
Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 120
Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 151
Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 155