Jaanuar 2020

From Wikipedia, the free encyclopedia

Remove ads

Jaanuar 2020, kroonika.

2020. aasta jaanuar algas kolmapäeval ja lõppes 31 ööpäeva hiljem reedel.

Kuupäevad:   1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

1. jaanuar

  • Ameerika Ühendriikides Illinois' osariigis muutus seaduslikuks kanepitoodete, sealhulgas marihuaana ja hašiši müük, ostmine ja tarbimine meelelahutuslikel eesmärkidel. Ühtlasi andis osariigi kuberner J. B. Pritzker armu tuhandetele kanepi müügi ja kasutamisega seotud pisirikkumistes süüdi mõistetud inimestele.[1]
  • Austrias juhatas Viini Filharmoonikute uusaastakontserti esimest korda läti dirigent Andris Nelsons.[2]
  • Horvaatiast sai Euroopa Liidu eesistujariik.
  • Iisraeli peaminister Binyamin Netanyahu esitas parlamendile Knessetile taotluse isikupuutumatuse saamiseks seoses novembris 2019 talle esitatud kolme korruptsioonikahtlustusega. Varem oli Netanyahu kinnitanud, et ei kavatse seda teha.[3]
  • Lätis jõustusid kodakondsusseaduse muudatused, millega saavad edaspidi vanemate soovi korral kõik Läti territooriumil sündinud lapsed Läti kodakondsuse. Eelkõige puudutab see Lätis elavate mittekodanike lapsi, kellele rakendub kodakondsuse andmine automaatselt. Kui lapse vanem või vanemad on mõne teise riigi kodanikud, peavad nad esmalt kinnitama oma soovi lapsele Läti kodakondsuse andmiseks ja esitama dokumendid, mis kinnitavad, et lapsel ei ole mõne teise riigi kodakondsust.[4]
  • Palau keelustas esimese riigina maailmas päikesekaitsekreemide müügi ja kasutamise, mis sisaldavad korallidele kahjulikke koostisosi (näiteks oksübensooni).[5]
  • Šveitsi liidupresidendina astus ametisse Simonetta Sommaruga.[6]
  • Eestis tõusis alampalk 540 eurolt 584 eurole.[7]
  • Eestist sai ÜRO Julgeolekunõukogu liige perioodiks 2020–2021.[8]
  • Eesti, Läti ja Soome vahel hakkas toimima kolme riigi ühine gaasiturg, mis kasutab Eesti ja Soome vahele rajatud Balticconnectori torujuhet.[9]
Remove ads

2. jaanuar

  • Alžeerias tegi peaminister Abdelaziz Djerad teatavaks oma valitsuse koosseisu. Rahandusministriks sai Abderrahmane Raouia. välisministrina jätkas Sabri Boukadoum ja siseministriks sai Kamel Beljoud. Kaitseministri portfelli jättis preasident Abdelmadjid Tebboune endale.[6]
  • 2020. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised: Ameerika Ühendriikides teatas endine elamumajanduse ja linnaplaneerimise minister Julian Castro, et katkestab oma valimiskampaania ja loobub pürgimast Demokraatliku Partei presidendikandidaadiks.[10]
  • Austrias esitlesid Austria Rahvapartei ja Rohelised – Roheline Alternatiiv uut valitsuskoalitsiooni, kus Rahvaparteil on 12 ja Rohelistel 5 ministrikohta. Liidukantsleriks sai Rahvapartei esimees Sebastian Kurz, asekantsleriks Roheliste esimees Werner Kogler, kaitseministriks Klaudia Tanner, siseministriks Karl Nehammer, rahandusministriks Gernot Blümel. Välisministrina jätkas ka eelmises valitsuses sellel ametikohal töötanud Alexander Schallenberg.[6] Tegemist on esimese Austria valitsusega, milles osaleb Roheliste erakond ja ka esimese valitsusega, kus on ülekaalus naissoost ministrid.
  • Iraagi pealinnas Bagdadis hilisõhtul toimunud Ameerika Ühendriikide raketirünnakus tapeti Iraani islami revolutsioonilise kaardiväe välis- ja salaoperatsioonide ülem Qasem Soleimani, keda Ameerika Ühendriigid pidasid vastutavaks mõned päevad varem Ameerika Ühendriikide Bagdadi saatkonnale korraldatud rünnaku eest. Soleimani tapmiseks andis korralduse president Donald Trump isiklikult.[11]
  • Itaalias heitis valitsev Viie Tähe Liikumine enda ridadest välja parlamendi ülemkoja senati liikme Gianluigi Paragone, millega erakonna enamus senatis vähenes vaid viie kohani.[12]
  • Kreeka, Küpros ja Iisrael allkirjastasid lepingu gaasitoru EastMed rajamiseks, mis peaks hakkama Iisraeli ja Küprose avamere maagaasimaardlatest Kreekasse tarnima kuni 12 miljardit kuupmeetri gaasi aastas.[13]
  • Taiwani põhjaosas New Taipei linna lähistel kukkus hädamaandumisel alla ja purunes helikopter Sikorsky UH-60 Black Hawk 13 inimesega pardal. Nendest kaheksa inimest hukkusid, hukkunute seas oli ka Taiwani kindralstaabi ülem Shen Yi-ming.[14]
  • Türgi parlament kiitis häältega 325:184 heaks vägede saatmise Liibüasse, et toetada sõjaliselt sealset rahvusvaheliselt tunnustatud keskvalitsust.[15]
  • Eestis Ämari lennubaasis andsid Tšehhi õhuväelased pidulikul tseremoonial Balti õhuturbe missiooni üle Poola õhuväelastele. Tegemist on esimese korraga, mil Poola kaitsejõud Baltimaade õhuruumi kaitsevad.[16]
Remove ads

3. jaanuar

  • Hispaania keskvalimiskomisjon otsustas, et Kataloonia omavalitsuse president Quim Torra ei saa kuuluda Kataloonia parlamenti. Parlamenti kuulumine on aga omavalitsuse presidendiks valimise eeltingimus. Torra teatas, et ta ei nõustu komisjoni otsusega.[6]
  • Kambodžas Kepi linnas varises kokku ehitusjärgus seitsmekorruseline betoonist hotell. Hukkus 36 ja vigastada sai 23 inimest; kuigi objektil oleksid pidanud viibima vaid ehitustöölised, oli hukkunute seas ka naisi ja lapsi. Päästetööd ohvrite kättesaamiseks rusude alt kestsid kaks päeva, õnnetuspaika külastas ka peaminister Hun Sen.[17]
  • Liibüa territooriumist suurimat osa kontrolliv kindral Khalifa Haftar kuulutas välja üldmobilisatsiooni, vastates sellega Türgi parlamendi eelmise päeva otsusele saata riiki Türgi sõjaväelased.[18][19]
  • Prantsusmaal Pariisis Villejuifi eeslinnas pussitas mees kolme inimest, kellest üks sai surmavalt haavata. Politseinikud lasid ründaja maha.[20]
  • Põhja-Makedoonias astus tagasi peaminister Zoran Zaev. Samal päeval moodustas siseminister Oliver Spasovski presidendi ülesandel üleminekuvalitsuse, mille parlament 101 poolthäälega ka heaks kiitis.[6]
  • Venemaa peatas naftatarned Valgevenele, kuna kahe riigi vahel peetud läbirääkimised naftatarnete edasiste tingimuste osas olid lõppenud tulemusteta ja senine leping lõppes 31. detsembril 2019.[21]
  • Eestis teatas maaeluminister Arvo Aller, et maaeluministeeriumi uueks kantsleriks saab Tiina Saron.[22]

4. jaanuar

  • Burkina Faso loodeosas teele asetatud lõhkekeha plahvatuses sai surma sellest üle sõitnud bussis viibinud 14 inimest, teiste seas mitmed kooliõpilased.[23]
  • Iraagi pealinnas Bagdadis toimus raketirünnak, mille sihtmärgiks oli Ameerika Ühendriikide kasutuses olev õhuväebaas. Samuti tulistati miinipildujast Bagdadi nn rohelist tsooni, kus asuvad mitmete lääneriikide saatkonnad ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindused. Keegi rünnakutes kannatada ei saanud. Samal päeval toimus Bagdadis ka Ameerika Ühendriikide rünnakus tapetud Iraani kindral Qasem Soleimani leinatalitus, kuhu oli kogunenud tuhandeid inimesi.[24][25]
  • Venemaa ja Valgevene saavutasid ajutise kokkuleppe naftatarnete jätkamiseks Valgevenele kuni 2020. aasta jaanuari lõpuni.[26]
Remove ads

5. jaanuar

  • Ameerika Ühendriikides California osariigis Beverly Hillsis anti üle 77. Kuldgloobuste auhinnad. Parima draamafilmi auhinna sai Esimesest maailmasõjast rääkiv "1917", draamafilmi kategoorias tunnistati parimaks naispeaosatäitjaks Renée Zellweger rolli eest filmis "Judy" ja parimaks meespeaosatäitjaks Joaquin Phoenix rolli eest filmis "Jokker". Parima muusika- või komöödiafilmi auhinna sai "Ükskord Hollywoodis", samas kategoorias tunnistati parimaks naispeaosatäitjaks Awkwafina rolli eest filmis "The Farewell" ja parimaks meespeaosatäitjaks Taron Egerton osatäitmise eest filmis "Rocketman".[27]
  • Hispaania parlament ei suutnud kinnitada Pedro Sánchezt peaministriks. Tema ametisse kinnitamise poolt hääletas 166 parlamendi liiget, vajalik oleks olnud vähemalt 176 liikme toetus.[6]
  • Horvaatias toimus presidendivalimiste teine voor, mille võitis 52,7% häältega endine peaminister Zoran Milanović. Valimisaktiivsus oli 55%.[6]
  • Iraagi parlament otsustas riigist välja saata kõik seal asuvad välisriikide, sealhulgas Ameerika Ühendriikide relvaüksused. Sunniitidest ja kurdidest rahvaesindajad boikoteerisid hääletust. Parlamendi otsus ei ole valitsusele siduv, kuid peaministri kohusetäitja ‘Ādil ‘Abd al-Mahdī oli juba enne hääletuse toimumist väljendanud sarnast seisukohta.[28]
  • Iraani valitsus otsustas erakorralisel istungil taganeda ühepoolselt kõigist 2015. aasta tuumaleppega seatud piirangutest uraani rikastamisele.[29]
  • Itaalias Luttachi mägikülas sõitis purjus autojuht kohaliku aja järgi kell 1.15 öösel otsa rühmale saksa turistidele. 17 inimesest kuus hukkusid, veel 11 inimest said vigastada, neist kolme vigastused olid ülirasked. Üks vigastatutest suri järgmisel päeval haiglas.[30]
  • Keenias Lamu maakonnas ründasid äärmusliku islamiliikumise Ash-Shabāb võitlejad Keenia ja Ameerika Ühendriikide vägede ühiskasutuses olevat sõjaväebaasi Camp Simba. Kannatanute täpne arv ei ole teada, Ameerika Ühendriigid kinnitasid kolme oma kodaniku hukkumist ja veel kahe haavata saamist.[31]
  • Prantsusmaal Metzis tulistasid politseinikud enesekaitseks meest, kes hüüdis "Allahu akbar!" ja ründas politseinikke noaga. Haavata saanud mees oli kantud isikute nimekirja, keda jälgiti seoste tõttu äärmuslike islamirühmitustega.[32]
  • Usbekistanis toimus parlamendivalimiste teine voor. Kahe vooru tulemusel võitis valimised Liberaaldemokraatlik Partei, mis sai 150-kohalises parlamendis 53 kohta, paremuselt teise tulemuse saavutas erakond Rahvuslik Ärkamine, mis sai 36 kohta.[6]
  • Venezuelas toimusid ilma eelneva väljakuulutamiseta parlamendi esimehe valimised. Parlamendi senist esimeest, ennast riigipea kohusetäitjaks kuulutanud Juan Guaidód parlamendi istungile ei lubatud. Parlamendi uueks esimeheks valiti Luis Parra, kes kohe ka ametisse vannutati ja keda president Nicolás Maduro valitsus kohe ka tunnustas. Ameerika Ühendriigid, Euroopa Liit ja mitmed Ladina-Ameerika riigid mõistsid valimiste läbiviimise ja tulemused hukka.[33]
Remove ads

6. jaanuar

  • Ameerika Ühendriikides teatas mööblit ja kodukaupu müüv kaupluste kett Pier 1 Imports, et sulgeb kuni 450 kauplust (umbes poole kogu oma kaupluste võrgust). Ettevõtte otsus tõi kaasa spekulatsioonid, et lähiajal esitab firma ka pankrotiavalduse.[34]
  • Iraani pealinnas Teheranis toimusid Ameerika Ühendriikide raketirünnakus tapetud kindral Qasem Soleimani leinatalitus, millel osalesid hinnanguliselt sajad tuhanded inimesed. Iraani riiklik meedia kõneles isegi miljonitest leinajatest.[35]
  • Marshalli Saarte parlament valis 20 poolthäälega riigi presidendiks David Kabua, tema vastaskandidaat Hilda Heine sai 12 häält.[6]
  • Nigeerias Borno osariigis Gamboru linnas rahvarohkel sillal toimunud pommiplahvatuses hukkus vähemalt 30 inimest ja veel vähemalt 35 inimest sai vigastada.[36]
  • Saksamaal Gelsenkirchenis lasid politseinikud maha neid noaga rünnanud 37-aastase türgi päritolu mehe. Politsei hinnangul oli tegemist vaimsete häiretega inimesega ja terroriaktiks tema tegu ei klassifitseeritud.[37]
  • Suurbritannias Manchesteris mõistis kohus eluaegse vangistuse 36-aastasele indoneeslasele Reynhard Sinagale, keda peetakse Suurbritannia ajaloo kõige suurema ohvrite arvuga sarivägistajaks. Kokku on ta süüdi mõistetud 159 seksuaalkuriteos, sealhulgas 136 vägistamisjuhtumis. Aastatel 2015–2017 langes tema ohvriks 48 noort meest, kelle isikud on teada, kuid oletatakse, et lisaks oli tal veel vähemalt 70 ohvrit, kelle isikuid pole õnnestunud kindlaks teha. Tegemist on teise talle määratud eluaegse vangistusega, kokku on tema üle peetud juba neli kohtuprotsessi.[38]
  • Eesti president Kersti Kaljulaid alustas kahepäevast töövisiiti Saksamaal Baieri liidumaal, kus ta osales aukülalisena liidumaad valitseva erakonna Kristlik-Sotsiaalse Liidu aastakonverentsil.[39]
  • Eestis Tallinnas toimus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Tallinna piirkonna üldkogu, millel valiti 98 poolthäälega piirkonna uueks esimeheks Raimond Kaljulaid.[40]
Remove ads

7. jaanuar

  • Argentina uus valitsus teatas, et ei tunnusta enam Venezuela parlamendi esimeest Juan Guaidód riigipea kohusetäitjana, vaid peab teda poliitilise opositsiooni liidriks. Seoses sellega tühistati ka eelmise valitsuse poolt Guaidó esindajale Elisa Trotta Gamusele antud diplomaatiline tunnustus.[41]
  • Austrias astus ametisse Sebastian Kurzi valitsus.[6]
  • Hispaania parlament kinnitas häältega 167:165 peaministriks Pedro Sáncheze.[6]
  • Indoneesias tabas Sumatra saart 6,2-magnituudine maavärin, mille kese asus Acehi provintsis 20,3 km sügavusel. Purustustest ega inimohvritest teateid ei laekunud.[42]
  • Iraani parlament võttis vastu seaduse, millega kuulutati kõik Ameerika Ühendriikide sõjaväelased terroristideks.[43]
  • Keenias Somaaliaga piirnevas Garissa maakonnas ründasid äärmusliku islamiliikumise Ash-Shabāb võitlejad mobiilsidefirma Safaricom telefonimasti. Islamistide ja masti valvanud politseinike vahel puhkenud tulevahetuses hukkus neli Keenia tsiviilisikut.[44]
  • Puerto Ricot tabas kohaliku aja järgi kell 4.24 6,4-magnituudine maavärin, mis tekitas saarel üleüldise elektrikatkestuse ja olulisi kahjustusi taristule. Hukkus üks inimene, vähemalt üheksa inimest sai vigastada.[45]
Remove ads

8. jaanuar

Remove ads

9. jaanuar

  • Abhaasia pealinnas Suhhumis toimusid meeleavaldused, millel nõuti president Raul Hadžimba tagasiastumist. Samal päeval võttis Abhaasia parlament häältega 19:4 vastu avalduse, milles soovitati samuti presidendil ametist lahkuda. Hadžimba teatas, et ei kavatse tagasi astuda ja lubas kriisi süvenemisel kehtestada riigis erakorralise seisukorra.[51]
  • Ukraine International Airlinesi lend 752: Kanada peaminister Justin Trudeau teatas luureallikatele viidates, et eelmisel päeval toimunud lennuõnnetuse põhjustas tõenäoliselt Iraani armee välja tulistatud maa-õhk tüüpi rakett. Peaministri hinnangul võis tegu olla eksitusega ja lennuk ei olnud rünnaku sihtmärgiks. Juba enne Trudeau avaldust olid samasugusele stsenaariumile viidanud Ameerika Ühendriikide ajakirjandusväljaanded.[52]
  • Mosambiigi president Felipe Nyussi vabastas ametist peaminister Carlos Agostinho do Rosário, kellest sai parlamendi uue koosseisu liige.[6]
  • Sint Maartenis toimusid parlamendivalimised. Valimisaktiivsus oli 59,4%.[6]
  • Suurbritannia parlamendi alamkoda House of Commons kiitis häältega 330:231 heaks leppe Suurbritannia lahkumiseks Euroopa Liidust 31. jaanuaril 2020.[53]
  • Eestis anti üle aunimetus aasta arst 2019. Aunimetuse pälvis Väike-Maarja perearst Mall Lepiksoo, kellele andsid tiitli üle peaminister Jüri Ratas ja sotsiaalminister Tanel Kiik.[54]

10. jaanuar

Remove ads

11. jaanuar

  • Ukraine International Airlinesi lend 752: Iraani kaitsejõud tunnistasid Ukraina reisilennuki allatulistamist ja möönsid, et vahejuhtum leidis aset inimliku eksituse tõttu. Avaliku vabanduse ja kahetsusega esinesid nii Iraani president Ḩasan Rūḩānī kui ka välisminister Moḩammad Javād Z̧arīf.[57]
  • Iraani linnades vallandusid taas suured valitsusvastased meeleavaldused, seekord avaldati meelt ka seoses Ukraina reisilennuki allatulistamisega Iraani armee poolt. Meeleavaldused jätkusid vaatamata julgeolekujõudude tänavatele toomisele ka järgmistel päevadel.[58]
  • Omaani uueks sultaniks kuulutati eelmisel päeval surnud sultani Qābūs ibn Sa‘īdi onupoeg Haitham ibn Tāriq, kes samal päeval ka troonile asus.[6]
  • Poola pealinnas Varssavis avaldasid tuhanded inimesed meelt seaduseelnõu vastu, mis lubaks valitsusel karistada kohtunikke, kes seavad kahtluse alla valitsuse algatatud reforme. Meeleavaldusel osalesid ka mitmed oma ametirüüd kandvad Poola ja mitmete teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kohtunikud.[59]
  • Suurbritannias taastusid Põhja-Iirimaa parlamendi volitused, kuna Demokraatlik Unionistlik Partei ja Sinn Féin saavutasid uue kokkuleppe võimu jagamiseks. Valitsuskriis oli Põhja-Iirimaal kestnud kolm aastat. Uueks peaministriks nimetas parlament Demokraatliku Unionistliku Partei esimehe Arlene Fosteri.[6][60]
  • Taiwanil toimusid parlamendi- ja presidendivalimised. 57,1% häältega valiti ametisse tagasi senine president Cai Yingwen. Ka parlamendivalimistel oli edukaim tema Demokraatlik Progressiivne Partei, mis võitis 34% häältest ja sai 61 kohta 113-liikmelises parlamendis. Valimisaktiivsus oli 73,8%.[6]
  • Eestis Saaremaal Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maantee 128. kilomeetril toimus raske liiklusõnnetus, kus kahe sõiduauto kokkupõrkes hukkus kolm inimest. Hukkunute seas oli ka imik. Õnnetuse põhjustas joobeseisundis autot juhtinud ja kiirust ületanud 34-aastane mees.[61]
Remove ads

12. jaanuar

13. jaanuar

14. jaanuar

15. jaanuar

16. jaanuar

17. jaanuar

  • Ameerika Ühendriikides Utah' osariigis Grantsville'is toimunud massitulistamises tappis alaealine poiss kolm last ja ühe naise. Seejärel suundus ta koos viienda, haavata saanud ohvriga haiglasse, kus politsei ta vahi alla võttis. Tegemist oli ohvriterohkeima massitulistamisega Utah' osariigis alates 2007. aastast.[97]
  • Boliivia parlament kiitis heaks nii enda kui ka ajutise riigipea Jeanine Áñezi volituste pikendamise, mis oleksid lõppenud 22. jaanuaril. Uued parlamendi- ja presidendivalimised peaksid toimuma 3. mail.[6]
  • Ukrainas esitas peaminister Oleksi Gontšaruk tagasiastumispalve seoses helisalvestise avaldamisega, kus ta kritiseeris president Volodõmõr Zelenskõi majanduspoliitikat. President lükkas tema tagasiastumispalve samal päeval tagasi.[98]
  • Eesti peaminister Jüri Ratas oli ametlikul visiidil Rootsis, kus ta kohtus Rootsi peaministri Stefan Löfveniga ning Rootsi suurpankade Swedbanki ja SEB juhtidega, kellega arutas rahapesu vastase võitlusega seotud küsimusi ja panganduse olukorda Eestis.[99]
  • Eestis heitis Sotsiaaldemokraatlik Erakond oma Tallinna linnavolikogu fraktsioonist usalduse kaotuse tõttu välja endise kohtuniku Helve Särgava. Särgava lahkus erakonnast juba suvel 2019, kuid oli seni jätkanud linnavolikogus SDE fraktsiooni liikmena.[100]

18. jaanuar

  • Jeemenis Ma'rībi linnas asuvale sõjaväebaasile korraldatud raketi- ja droonirünnakus hukkus vähemalt 80 sõjaväelast. Saudi Araabia ja Jeemeni rahvusvaheliselt tunnustatud valitsus süüdistasid rünnakus suurt osa riigi territooriumist kontrollivaid šiiitlikke al-Ḩūthiyyūni mässulisi, kes hiljem ka rünnaku eest vastutuse võtsid.[101][102]
  • Liibanoni pealinna Beiruti kesklinnas puhkesid ulatuslikud kokkupõrked meeleavaldajate ja julgeolekujõudude vahel, hinnanguliselt sai kokku vigastada 400 inimest.[103]
  • Mosambiigis astus ametisse Carlos Agostinho do Rosário uus valitsus, kus Verónica Macamo Dlhovo sai välisministriks, Jaime Bessa Neto kaitseministriks, Amade Miquidade siseministriks; eelmisest valitsusest jätkas rahandusministrina Adriano Maleiane.[6]
  • Suurbritannias teatati, et prints Harry ja tema abikaasa Meghan loobuvad oma kuninglike tiitlite kasutamisest. Juba varem olid Harry ja Meghan teatanud, et loobuvad kuninglike esinduskohustuste täitmisest.[104]
  • Eestis Mäos toimus Vabaerakonna esinduskogu, millel arutati võimalust kandideerida järgmistel kohaliku omavalitsuse valimistel mõne teise erakonna nimekirjas. Ühe variandina kerkis üles ka erakonna ühinemine mõne teise erakonnaga, sest Vabaerakonna liikmete arv on langenud kriitilise piirini ja erakonda võib oodata ees sundlõpetamine.[105]

19. jaanuar

  • Boliivia endine president Evo Morales teatas, et tema erakond Movimiento al Socialismo esitab presidendikandidaadiks endise majandusministri Luis Arce. Valimispettuses süüdistatud Moralesel endal on keelatud valimistel kandideerida.[106]
  • Hiinas avalikustas riikliku arengu ja reformi komitee uue keskkonnapoliitika alused, mille kohaselt keelustatakse kõigis linnades 2022. aastal ühekordsete plastkottide kasutamine. Erandina võivad neid veel kuni 2025. aastani kasutada värskeid toidukaupu müüvad turud ja kauplused. Samuti keelatakse majutusasutustel 2025. aastast ühekordsete plasttarvikute kasutamine. Tegemist on Hiina esimese katsega piirata plasttoodete kasutamist, müüki ja tootmist.[107]
  • Komooridel toimus parlamendivalimiste esimene voor, mille käigus valiti ümber 19 parlamendikohta. Nendest 16 võitis erakond Convention pour le Renouveau des Comores. Valimisaktiivsus oli 61,5%.[6]
  • Prantsusmaal Pariisis avaldasid tuhanded inimesed meelt uue bioeetikaseaduse eelnõu vastu, mis võimaldaks lisaks heteroseksuaalses paarisuhtes naistele viljatusravist osa saada ka üksikutel naistel ja samasoolistel paaridel.[108]
  • Tšehhis Vejprty linnas puhkes kohaliku aja järgi kella 4 ja 5 vahel hommikul kohalikus hooldekodus tulekahju. Põlengus hukkus kaheksa inimest, veel 30 inimest sai vigastada, neist kahe vigastused olid eluohtlikud.[109]

20. jaanuar

21. jaanuar

22. jaanuar

23. jaanuar

24. jaanuar

25. jaanuar

  • Hiinas ja teistes hiina kultuurimõjudega riikides tähistati traditsioonilise kuukalendri järgi Hiina uusaastat.
  • Hiina teatas, et Wuhanist levima hakanud uue koroonaviiruse põhjustatud haigusse on riigis surnud juba 41 inimest, nakatunute arv maailmas oli kasvanud Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel 1200 inimeseni. Viiruse levimise peatamiseks teatas Hongkong, et jätab pärast uusaasta pidustuste lõppu veel kaheks nädalaks suletuks kõik koolid.[148] Samal päeval teatas neljast esimesest haigestumisest Austraalia.[149]
  • Iraagi pealinnas Bagdadis ja mitmetes teistes Iraagi lõunaosa linnades korraldasid julgeolekujõud operatsiooni meeleavaldajate vastu, et neid kesklinnast välja tõrjuda. Bagdadis meeleavaldajate telklaagrile korraldatud rünnakus hukkus neli ja sai vigastada veel kümneid inimesi.[150]
  • Liibanoni pealinnas Beirutis kogunesid sajad inimesed taas valitsushoone ette, et väljendada rahulolematust riigi uue valitsusega ja tähistada ühtlasi 100 päeva möödumist massiliste valitsusvastaste meeleavalduste algusest.[151]
  • Eestis Tartus toimus Elurikkuse Erakonna üldkogu, millel valiti erakonna peamiseks kõneisikuks ja peaministrikandidaadiks Rainer Kuuba. Ühtlasi otsustati alustada kõnelusi koostöö tegemiseks Vabaerakonnaga ja Eestimaa Rohelistega.[152]

26. jaanuar

  • Ameerika Ühendriikides California osariigis Calabasase linna lähistel toimunud helikopteriõnnetuses hukkus üheksa inimest, teiste seas korvpalliajaloo üks silmapaistvamaid mängijaid Kobe Bryant koos oma tütrega.[153][154]
  • Ameerika Ühendriikides Los Angeleses anti üle 26. Grammy auhinnad. Kokku kuus auhinda – aasta singli, aasta loo, aasta albumi, aasta popalbumi, parima uue artisti ja parima produktsiooni kategoorias – võitis 18-aastane Billie Eilish.[155]
  • Austrias Burgenlandi liidumaal toimusid kohaliku parlamendi valimised. Valimised võitis 49,9% häältega Austria Sotsiaaldemokraatlik Partei, saades 36-liikmelises parlamendis absoluutse enamuse ehk 19 kohta. Valimisaktiivsus oli 74,9%.[6]
  • Boliivia riigipea kohusetäitja Jeanine Áñez kutsus oma valitsuse liikmeid ametist tagasi astuma, et ametisse nimetada uus valitsuskabinet.[6]
  • Hiina võimud teatasid, et uue koroonaviiruse põhjustatud haiguse tõttu surnute arv on tõusnud 56 inimeseni. Ühtlasi kehtestati täiendavad piirangud linnadevahelisele liiklusele.[156]
  • Iraagi pealinnas Bagdadis tulistati Ameerika Ühendriikide saatkonna pihta mitu raketti, millest kolm tabasid saatkonna territooriumi. Vigastada sai vähemalt üks inimene.[157]
  • Itaalias toimunud maakondade juhtide valimistel valiti Emilia Romagna maakonna presidendiks 51,4% häältega Stefano Bonaccini ja Calabria maakonna presidendiks 55,3% häältega Jole Santelli.[6]
  • Peruus toimusid parlamendivalimised. Valimised võitis liberaalne erakond Acción Popular, mis kogus 10,3% häältest ja sai 130-liikmelises parlamendis 24 kohta, paremuselt teise tulemuse saavutas 8,3% häälte ja 16 kohaga kristlik-fundamentalistlik erakond Peruu Põllumajanduslik Rahvarinne.[6]
  • Türgi president Recep Tayyip Erdoğan alustas koos teda saatnud äridelegatsiooniga ametlikku visiiti Alžeerias. Esimesel päeval kohtus ta Alžiiris president Abdelmadjid Tebbounega ja arutas võimalusi Liibüa kodusõjale rahumeelse lahenduse leidmiseks.[158]

27. jaanuar

  • Afganistani idaosas kukkus alla Ameerika Ühendriikide õhujõudude lennuk E-11A, kõik selle pardal viibinud viis inimest hukkusid.[159]
  • Belgia endine kuningas Albert II tunnistas, et kuus aastat kohtutes tema isaduse tõestamist nõudnud Delphine Boël on tõepoolest tema tütar 1960. aastate abieluvälisest suhtest.[160]
  • Hiina peaminister Li Keqiang külastas Wuhani, et inspekteerida, kuidas edeneb tegevus uue koroonaviiruse leviku tõkestamiseks. Samuti külastas ta linna raviasutusi, kus vestles meedikute ja patsientidega.[161]
  • Kanada peaminister Justin Trudeau' valitsus võitis häältega 181:139 parlamendis toimunud usaldushääletuse.[6]
  • Liibanoni parlament kinnitas häältega 49:13 Liibanoni 2020. aasta riigieelarve. Eelarve pälvis kohe majandusanalüütikute ja opositsiooni terava kriitika, kuna sellesse sisse kavandatud eelarvepuudujääk (6%) oli näidatud valitsevaid majandusolusid arvestades tegelikust defitsiidist sihilikult väiksemana.[162]
  • Saksamaa võimud kinnitasid, et Baieri liidumaal tehti kindlaks riigi esimene haigusjuhtum, kus inimene oli nakatunud Hiinast levima hakanud uude koroonaviirusega. Ühtlasi oli tegemist esimese juhtumiga Euroopas, mille puhul suudeti näidata selle viiruse kandumist inimeselt inimesele.[163]
  • Sloveenias astus ametist tagasi rahandusminister Andrej Bertoncelj. Kohe pärast seda teatas oma tagasiastumisest ka peaminister Marjan Šarec.[6]
  • Eesti ettevõtja Indrek Neivelt avalikustas, et müüs talle kuulunud finantsteenuste ettevõtted Pocosys ja Pocopay Norra veebiteenuste ettevõttele Opera Software. Tehingu hinda pooled ei avalikustanud.[164]

28. jaanuar

  • Ameerika Ühendriikides Illinois' osariigis Springfieldi lähistel toimunud lennuõnnetuses Piper Aerostar väikelennukiga hukkus kolm inimest, teiste seas Springfieldi endine linnapea Frank Edwards koos abikaasaga.[165]
  • Araabia Ühendemiraadid teatasid, et riigi esimene tuumaelektrijaam on käikuandmiseks valmis. Jaama avamine on veninud alates 2017. aastast. Tegemist on ühtlasi araabia maade esimese eraomandis tuumaelektrijaamaga.[166]
  • Iisraeli peaminister Binyamin Netanyahu võttis Knessetist tagasi oma avalduse õigusliku puutumatuse taotlemiseks. Samal päeval esitati talle ametlikud süüdistused altkäemaksu võtmises, pettuses ja usalduse kuritarvitamises.[167]
  • Iisraeli peaminister Binyamin Netanyahu ja Ameerika Ühendriikide president Donald Trump avalikustasid kohtumisel Jeruusalemmas Trumpi administratsiooni välja töötatud uue rahuplaani. Selle kohaselt luuakse küll eraldi Palestiina riik, kuid viimane peab loovutama Iisraelile mitmed Jordani Läänekalda alad ja rahuldama mitmed peaaegu võimatud tingimused oma riiklusele rahvusvahelise tunnustuse saamiseks. Rahuplaani avalikustamine kutsus esile Palestiina omavalitsuse protestid ja vallandas palestiinlaste ulatuslikud meeleavaldused.[168]
  • Jamaica rannikul leidis aset 7,7-magnituudine maavärin, millele järgnes mitu järeltõuget. Suuri purustusi ega märkimisväärseid hiidlaineid maavärinaga ei kaasnenud.[169]
  • Kataris astus tagasi peaminister ‘Abd Allāh ibn Nāşir Āl Thānī. Emiir Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī rahuldas selle ja nimetas uueks peaministriks Khālid ibn Khalīfah ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Thānī, kes võttis endale ühtlasi ka siseministri portfelli.[6]
  • Tadžikistani peaprokurör Jussuf Rahmon teatas, et julgeolekuorganid on vahistanud 113 inimest, kes kuulusid riigis keelustatud islamistlikku organisatsiooni Moslemi Vennaskond.[170]
  • Uus-Meremaa peaminister Jacinda Ardern määras parlamendivalimiste toimumise kuupäevaks 19. septembri. Samal päeval korraldatakse riigis ka rahvahääletus eutanaasia ja kanepi kui mõnuaine legaliseerimiseks.[171]

29. jaanuar

  • Bulgaaria parlamendis võitis peaminister Bojko Borisovi valitsus umbusaldushääletuse. Umbusaldamise poolt hääletas 102, selle vastu 124 parlamendi liiget.[6]
  • Euroopa Parlament võttis häältega 621:49 vastu seaduse, millega kinnitati Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust (Brexit) 31. jaanuaril.[172]
  • Indias Maharashtra osariigis toimus raske liiklusõnnetus, milles põrkasid kokku buss ja autorikša. Kokkupõrke tagajärjel sõitsid mõlemad masinad teelt välja. Hukkus 26 inimest ja veel 32 inimest sai vigastada.[173]
  • Mali peaminister Boubou Cissé teatas kavast suurendada 2020. aastal kaitsejõudude isikkoosseisu 50% võrra, et võidelda efektiivsemalt riigis tegutsevate islamistlike äärmusorganisatsioonidega.[174]
  • NATO üheks abipeasekretäriks nimetati Läti diplomaat Baiba Braže.[175]
  • Sloveenia parlament rahuldas peaminister Marjan Šareci tagasiastumispalve, kuni uue valitsuse moodustamiseni jäi ta edasi valitsusjuhi kohusetäitjaks.[6]
  • Suurbritannia valitsus teatas, et taasriigistab raudtee-ettevõtte Northern, mis ei ole suutnud alates kevadest 2018 tagada rongiliikluse vastavust sõiduplaanidele. Valitsuse otsus jõustub 1. märtsil, algselt pidi Northerni emaettevõtte Arriva Rail UK leping kehtima 2025. aastani.[176]
  • Suurbritannia ajaleht The Guardian teatas esimese suure päevalehena, et loobub oma lehekülgedel fossiilkütuseid tootvate firmade reklaamide avaldamisest.[177]
  • Venemaal vabastati ametist Tšuvaši Vabariigi pea Mihhail Ignatjev, tema kohuseid asus täitma Oleg Nikolajev.[6]
  • Eestis võttis XIV Riigikogu häältega 56:45 vastu seaduse, millega muudeti kogumispensioni teise sambaga liitumine vabatahtlikuks ja loodi võimalus ka teisest sambast väljumiseks juba sellega liitunud inimestele. Seaduses ette nähtud muudatused hakkavad samm-sammult jõustuma jaanuarist 2021.[178]
  • Tallinna linnavalitsus vabastas ametist Tallinna Linnamuuseumi direktori Triin Siineri. Direktori vabastamise vastu avaldas protesti suurem osa muuseumi töötajatest.[179]

30. jaanuar

  • Hiina võimude teadete kohaselt kasvas riigis levinud uude koroona tõttu surnute arv 170 inimeseni, nakatumisjuhtumeid oli riigis selle kuupäeva seisuga kindlaks tehtud 1700.[180]
  • Iisrael ja Itaalia peatasid koroonaviiruse leviku tõttu kogu reisilennuliikluse Hiinaga. Juba varem olid mitmed suured Euroopa lennufirmad oma algatusel peatanud lennud Hiina lennujaamadesse.[181]
  • Prantsusmaal Pariisis tühistas apellatsioonikohus madalama astme kohtu süüdimõistva otsuse ja mõistis laste seksuaalse kuritarvitamise varjamises süüdistatud Lyoni peapiiskopi kardinal Philippe Barbarini õigeks.[182]
  • Rootsi pealinnas Stockholmis varastati öösel kunstigaleriist Couleur kümmekond Salvador Dalí tööd, mille koguväärtus oli umbes 400 000 eurot.[183]
  • Saksamaa suurim kommertspank Deutsche Bank avalikustas oma 2019. aasta majandustulemused, mille kohaselt teenis pank 5,7 miljardit eurot kahjumit. Pank on olnud kahjumis viimased viis aastat.[184]
  • Valgevene kaubandusministeerium teatas, et tõstab ühepoolselt alates 1. veebruarist Venemaa nafta transiidile kehtestatud tariife üle 6%. Valgevene ja Venemaa läbirääkimised tariifide üle tulemusi ei andnud.[185]
  • Eestis alustas Postimehe peatoimetajana tööd Mart Raudsaar.
  • Eesti Kunstiakadeemia valimiskogu valis ühehäälselt ülikooli rektoriks tagasi Mart Kalmu.[186]

31. jaanuar

Viited

Loading related searches...

Wikiwand - on

Seamless Wikipedia browsing. On steroids.

Remove ads
Remove ads