Veebruar 2017, kroonika
2017. aasta veebruar algas kolmapäeval ja lõppes 28 ööpäeva pärast teisipäeval.
- Ameerika Ühendriikides California osariigis Berkeleys puhkesid seoses vastuolulise ajakirjaniku ja avaliku elu tegelase Milo Yiannopoulose California Ülikoolis toimuma pidanud loenguga rahutused, milles osalesid sajad inimesed. Kui rahumeelselt olid Yiannopoulose vastu protesteerima tulnud umbes 1500 inimest, siis umbes 150 maskides meeleavaldajat hakkasid korda rikkuma, lõhkusid ülikoolihoonete aknaid ja süütasid põlema elektrigeneraatori. Samuti ründasid nad kividega märulipolitseinikke. Politsei sulges kogu ülikoolilinnaku ja Yiannopoulos tühistas oma esinemise.[1]
- Ameerika Ühendriikides Los Angeleses otsustas föderaalne ringkonnakohtunik Andre Birotte Jr, et president Donald Trumpi kehtestatud sissesõidupiirangud seitsme peamiselt muslimitest elanikkonnaga riikide kodanikele ei saa laieneda nendele inimestele, kellel on juba olemas seaduslik alus – viisa või elamisluba – Ameerika Ühendriikidesse sisenemiseks ja seal viibimiseks.[2]
- Ameerika Ühendriikide Senat kiitis häältega 56:43 heaks Rex Tillersoni kandidatuuri riigisekretäri ametikohale ja samal päeval andis ta ametivande.[3]
- Paapua Uus-Guinea parlament valis kindralkuberneri. Teises voorus osutus valituks 55 poolthäält saanud Bob Dadae.[3]
- Rumeenias avaldas umbes 250 000 inimest meelt Sorin Grindeanu valitsuse otsuse vastu dekriminaliseerida erakorraliste määrustega mitmed korruptsioonikuritegude liigid. Suurim meeleavaldus toimus pealinnas Bukarestis, kus valitsuse sammude vastu protesteeris kuni 150 000 inimest. Meeleavaldused toimusid kokku aga 55 Rumeenia linnas.[4]
- Saksamaa politsei otsis Hesseni liidumaal läbi 54 elamut, ettevõtet ja mošeed. Reidi käigus vahistati 36-aastane tuneesia päritolu mees, kes tegutses äärmusliku islamiorganisatsiooni Islamiriik värbajana ja keda kahtlustati terrorirünnaku ettevalmistamises.[5]
- Slovakkias alustas tegevust 125-meheline politsei eriüksus, mille ülesanne on võitlus äärmuslusega nii füüsilises maailmas kui ka arvutivõrkudes. Üksuse loomist ja tegevust tutvustas avalikkusele peaminister Robert Fico isiklikult.[6]
- Ukraina võimud süüdistasid Venemaa mereväge tule avamises Ukraina transpordilennuki Antonov An-26 pihta Musta mere kohal. Venemaa mereväe Musta mere väejuhatus lükkas Ukraina süüdistused ametlikult tagasi.[7]
- Uus-Meremaa peaminister Bill English määras parlamendivalimiste toimumise kuupäevaks 23. septembri.[8]
- Wallise ja Futuna ülemadministraatoriks nimetati Jean-Francis Treffel.[3]
- Eestis Tartus avati Rahvusarhiivi uus peahoone Noora, mille avamistseremoonial osalesid ka president Kersti Kaljulaid ning haridus- ja teadusminister Mailis Reps.[9]
- Brasiilia parlamendi alamkoja esimeheks valiti 293 poolthäälega tagasi president Michel Temeri liitlane Rodrigo Maia.[10]
- Rumeenia president Klaus Iohannis teatas, et vaidlustas kohtus Rumeenia valitsuse erakorralised määrused, millega dekriminaliseeriti mitmed korruptsioonikuriteod. Määrused on esile kutsunud ulatuslikke proteste ja õiguskaitseorganite kriitika valitsuse aadressil. Riigis jätkusid ka ulatuslikud meeleavaldused valitsuse määruste jõustamise vastu.[11][12]
- Saksamaa liidukantsler Angela Merkel oli ametlikul ühepäevasel visiidil Türgis, kus ta kohtus nii president Recep Tayyip Erdoğaniga, peaminister Binali Yıldırımi kui ka opositsioonierakondade juhtidega.[13]
- Türgi võimud andsid välja määruse 177 politseiniku vahistamiseks, keda kahtlustatakse seotuses 2016. aasta riigipöördekatsega. Kokku on Türgi võimud alates riigipöördekatsest ametist vabastanud 125 000 avaliku sektori töötajat ja vangistanud umbes 40 000 inimest.[14]
- Eesti president Kersti Kaljulaid külastas Pärnu maakonda, kus ta kohtus omavalitsusjuhtide ja vabakonna esindajatega ning külastas maakonnas tegutsevaid ettevõtteid ja haridusasutusi.[15]
- Ameerika Ühendriikide justiitsministeerium esitas hilisõhtul apellatsiooni föderaalkohtuniku James Robarti eelmise päeva otsuse peale, millega peatati president Donald Trumpi kehtestatud sissesõidukeelud, taotledes omakorda selle otsuse kehtivuse kohest peatamist.[22]
- Belgias Brüsselis toimus Euroopa Liidu välisministrite kohtumine, millel osales ka Eesti välisminister Sven Mikser. Kohtumise kesksed teemad olid olukord Egiptuses, Liibüas, Lähis-Idas ja Ukrainas.[27]
- Hispaanias Barcelonas algas kohtuprotsess Kataloonia autonoomse piirkonna endise presidendi Artur Masi üle, kes 2014. aastal korraldas Kataloonias vaatamata Hispaania ülemkohtu keelule iseseisvusreferendumi. Kohtu ette olid Masile toetust avaldama kogunenud tuhanded katalaani iseseisvuslased.[28]
- Iisraeli parlament Knesset võttis häältega 60:52 vastu seaduse, millega legaliseeriti Iisraeli okupeeritud Jordani Läänekaldal asuvad 4000 juudi asunike elamut. Iisraeli peaprokurör teatas juba enne seaduse vastuvõtmist, et seadus on vastuolus põhiseadusega ja tema seda ülemkohtus kaitsma ei hakka.[29]
- Iisraeli tabas Gaza tsoonist tulistatud rakett, mis inimohvreid kaasa ei toonud. Iisrael vastas rünnakule õhulöökidega islamistliku liikumise Ḩamās positsioonidele, milles sai vigastada üks inimene.[30]
- Rumeenias jätkusid vaatamata valitsuse eelmise päeva otsusele tühistada suuri vastuolusid põhjustanud erakorralised määrused korruptsioonikuritegude dekriminaliseerimiseks ulatuslikud meeleavaldused, millel nõuti valitsuse tagasiastumist. Pealinnas Bukarestis avaldas valitsushoone ees meelt 25 000 inimest.[31]
- Saksamaal leppisid Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit ja Kristlik-Sotsiaalne Liit kokku, et nende ühine liidukantsleri kandidaat 2017. aasta parlamendivalimistel on Angela Merkel.[32]
- Somaalias toimus riigi ajaloo esimene presidendikandidaatide teledebatt.[33]
- Suurbritannias tähistati kuninganna Elizabeth II troonile tuleku 65. aastapäeva.[34]
- Venemaa president Vladimir Putin rahuldas Permi krai kuberneri Viktor Bassargini tagasiastumispalve ja nimetas kuberneri kohusetäitjaks Maksim Rešetnikovi.[3]
- Eesti president Kersti Kaljulaid nimetas Eesti suursaadikuks Belgias Lembit Uibo.[35] Samuti kutsus president tagasi Eesti suursaadiku Šveitsis Gert Antsu ja nimetas tema asemele Rein Oidekivi.[36]
- Eesti Konservatiivne Rahvaerakond võttis XIII Riigikogus menetlusest tagasi seaduseelnõu, mis oleks keelustanud avalikes kohtades burka või niqābi kandmise, kuna eelnõu eesmärk oli liiga kitsas ja parlamendi enamus ei oleks seda sellisel kujul toetanud.[37]
- Eestisse saabus kahepäevasele visiidile Euroopa Põhiõiguste Ameti direktor Michael O'Flaherty, kes kohtus teiste seas ka Eesti justiitsministri Urmas Reinsaluga.[38][27]
- Eestis Tapal algas neli päeva kestev Taani diviisi staabiõppus "Red Knight", millel osalevad Eesti, Läti, Leedu ja Taani kaitseväelased.[38]
- Afganistani pealinnas Kabulis Afganistani ülemkohtu hoone ees toimunud pommiplahvatuses hukkus vähemalt 20 inimest ja veel 41 inimest toimetati haiglaravile. Esialgu keegi rünnaku eest vastutust ei võtnud.[39]
- Ameerika Ühendriikide Senat kinnitas häältega 51:50 haridusministriks Betsy DeVosi. Kuna senaatorite hääled jagunesid 50:50, lahendas viigi DeVosi kasuks asepresident Mike Pence'i hääl. Sellega sai Pence'ist esimene asepresident Ameerika Ühendriikide ajaloos, kelle hääl on otsustanud ministri ametisse nimetamise.[40]
- Austraalia senaator Cory Bernardi teatas, et lahkub valitsevast erakonnast Austraalia Liberaalne Partei ja asutab uue erakonna Austraalia Konservatiivid. Kui Bernardi uue parteiga peaks ühinema kas või ükski praeguse valitsuskoalitsiooni liige parlamendi alamkojast, jääb peaminister Malcolm Turnbulli valitsus parlamendis vähemusse.[41]
- Ecuadori pealinnas Quitos algasid ametlikud rahuläbirääkimised Colombia valitsuse ja marksistliku relvarühmituse Rahvuslik Vabastusarmee (ELN) vahel.[42]
- Haiti presidendina astus ametisse Jovenel Moïse.[3]
- Leedusse saabus Saksamaa relvajõudude pataljon, mis on esimene 2016. aastal NATO tippkohtumisel saavutatud kokkuleppe kohaselt Balti riikidesse ja Poolasse paigutatavatest lisaüksustest. Saksa kaitseväelasi tervitasid Ruklas Leedu president Dalia Grybauskaitė ja Saksamaa kaitseminister Ursula von der Leyen.[43]
- Saksamaa liidukantsler Angela Merkel oli ametlikul visiidil Poola pealinnas Varssavis, kus ta kohtus Poola peaministri Beata Szydło ning valitseva erakonna Õigus ja Õiglus esimehe Jarosław Kaczyńskiga.[44]
- Šotimaa parlament lükkas häältega 90:34 tagasi Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise algatamise. Šotimaa parlamendi hääletustulemus ei ole Suurbritannia valitsusele siduv ja nii oli sellel vaid sümboolne tähendus.[45]
- Türgi valitsus vabastas kahtlustatuna seotuses 2016. aasta riigipöördekatsega ametist veel 4400 avaliku sektori töötajat. Vallandatute seas oli rohkelt õpetajaid, õppejõude ja politseinikke.[46]
- Venemaa president Vladimir Putin rahuldas Burjaatia Vabariigi pea Vjatšeslav Nagovitsõni tagasiastumispalve ja nimetas vabariigi pea kohusetäitjaks Aleksei Tsõdenovi.[3]
- Eesti haridus- ja teadusminister Mailis Reps külastas Ida-Viru maakonda, kus kohtus mitmete linnajuhtidega ja külastas maakonna õppeasutusi.[38]
- Eesti kultuuriminister Indrek Saar alustas kahepäevast visiiti Belgias Brüsselis, mille eesmärk on valmistada ette Eesti eesistumist Euroopa Liidus.[38]
- Eesti riigihalduse minister Mihhail Korb oli visiidil Ida-Virumaal, kus ta kohtus Kiviõli, Sillamäe ja Narva omavalitsusjuhtidega.[38]
- Eesti rahandusminister Sven Sester oli ringsõidul Harjumaal, kus ta külastas Paldiskit ja Laulasmaad. Muude objektide seas tutvus rahandusminister ka Arvo Pärdi Keskusega.[38]
- Ameerika Ühendriikide 9. föderaalkohturingkonna apellatsioonikohus jättis jõusse varasema kohtuotsuse, millega oli ajutiselt peatatud president Donald Trumpi dekreetide kehtivus, mis olid keelanud Ameerika Ühendriikidesse sisenemise seitsme peamiselt muslimitest elanikkonnaga riikide kodanikel.[55]
- Haitil esitas tagasiastumispalve peaminister Enex Jean-Charles.[3]
- Iisraeli Elati kuurortlinna tabas Egiptuse Siinai poolsaarelt lähtunud raketirünnak, mis ohvreid endaga kaasa ei toonud. Üks rakettidest langes maha inimtühjas paigas, teise püüdis kinni Iisraeli raketitõrjekilp. Vastutuse rünnaku eest võttis üks islamistliku äärmusorganisatsiooniga Islamiriik seotud rühmitustest.[56]
- Nigeeria pealinnas Abujas avaldas üle 700 inimest meelt valitsuse majanduspoliitika vastu, väljendades sellega rahulolematust Aafrika majanduslikult võimsaimas riigis tekkinud majandusseisakuga.[57]
- Rumeenias astus tagasi justiitsminister Florin Iordache. Tema esitatuna oli valitsus vastu võtnud erakorralised määrused teatud korruptsioonikuritegude dekriminaliseerimiseks, mis hiljem massimeeleavalduste survel tühistati.[58]
- Saksamaal viidi läbi 12 politseioperatsiooni, mille käigus peeti Göttingeni ülikoolilinnas kinni kaks islamiäärmuslast, keda kahtlustati terrorirünnakute ettevalmistamises. Operatsioonide käigus leiti ja konfiskeeriti tuli- ja külmrelvi ning laskemoona.[59]
- Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ja Venemaa president Vladimir Putin leppisid telefonikõnes kokku, et tihendavad ja koordineerivad senisest paremini oma ühist sõjategevust äärmusliku islamiliikumise Islamiriik vastu Süüria territooriumil.[60]
- Eesti president Kersti Kaljulaid kinnitas riiklike teenetemärkide kavaleride nimekirja, kuhu 2017. aastal kuulub kokku 113 inimest.[61]
- Eesti valitsus kinnitas riiklike kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiate laureaatide nimekirja. Kultuuri elutöö preemia saavad dirigent Neeme Järvi, näitleja Lembit Ulfsak ning teoloog ja tõlkijat Kalle Kasemaa.[62]
- Eesti Rahvusraamatukogus tehti teatavaks 2016. aasta kauneimad raamatud, mis selgitati välja konkurssidega "25 kauneimat Eesti raamatut" ja "5 kauneimat Eesti lasteraamatut".[63]
- Ameerika Ühendriikide Senat kinnitas häältega 52:47 tervise- ja sotsiaalministriks Esindajatekoja liikme Tom Price'i, kes vannutati ka samal päeval ametisse.[3]
- Angola pealinna Luanda jalgpallistaadionil jalgpallimängu ajal puhkenud rüseluses hukkus 17 inimest ja veel 59 inimest sai eri raskusastmega vigastusi. Õnnetus juhtus, kui sajad inimesed püüdsid pääseda inimesi täis staadionile ja osa neist tallati puhkenud rüseluses jalge alla.[64]
- Iraanis kogunesid sajad tuhanded inimesed meeleavaldustele, et avaldada toetust oma usujuhtidele ja protesteerida Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi poliitika vastu.[65]
- Jaapani peaminister Shinzō Abe alustas ametlikku visiiti Ameerika Ühendriikides, et pidada kaks päeva läbirääkimisi Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpiga. Visiidi esimesel päeval olid peamisteks teemadeks kaubandus ja julgeolekualane koostöö.[66]
- Peruu kuulutas seoses korruptsioonijuurdlusega rahvusvaheliselt tagaotsitavaks riigi ekspresidendi Alejandro Toledo.[67]
- Poola peaminister Beata Szydło sai oma kodulinna Oświęcimi lähistel toimunud autoõnnetuses kergelt vigastada. Ta toimetati esialgu läbivaatusele kohalikku haiglasse ja sealt helikopteriga edasi pealinna Varssavi haiglasse.[68]
- Prantsusmaa lõunaosas Montpellier' linnas vahistas politsei neli islamiäärmuslast, keda kahtlustati terrorirünnaku ettevalmistamises. Väidetav rünnak oleks pidanud aset leidma riigi pealinnas Pariisis.[69]
- Suurbritannia kodukeemia- ja tervisetoodete firma Reckitt Benckiser teatas, et ostab Ameerika Ühendriikide lastetoiduettevõtte Mead Johnson Nutrition. Tehingu väärtus on 16,6 miljardit USA dollarit.[70]
- Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär António Guterres alustas ringsõitu Lähis-Idas. Visiidi esimesel päeval külastas ta İstanbuli, kus pidas läbirääkimisi Türgi peaministri Binali Yıldırımiga.[71]
- Eesti riigihalduse minister Mihhail Korb oli visiidil Järvamaal, kus ta kohtus Paide ja Rapla omavalitsusjuhtidega.[38]
- Eesti Raudtee juhatuse esimees Sulev Loo esitas ettevõtte nõukogule avalduse ametist lahkumiseks.[72]
- Eesti Reformierakonna juhatus kinnitas erakonna uueks peasekretäriks alates 1. märtsist Tõnis Kõivu.[73]
- Tallinnas algas rahvusvaheline turismimess Tourest, mille avas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo.[38]
- Tallinnas algas idapartnerluse aastakonverents, mille teema oli "Koostöö ja kommunikatsioon: väljakutsed Idapartnerluses 2017. aastal". Konverentsi avas välisminister Sven Mikser.[38]
- Afganistanis Helmandi provintsi pealinnas Lashkargāh's pangakontori ees toimunud enesetapurünnakus hukkus seitse ja sai vigastada 20 inimest.[74]
- Indias Uttar Pradeshi osariigis algasid osariigi parlamendi valimised.[75]
- Iraagi pealinnas Bagdadis avaldasid tuhanded šiiidid meelt valitsusasutustes lokkava korruptsiooni vastu. Puhkesid ka kokkupõrked meeleavaldajate ja politsei vahel, milles hukkus kokku seitse inimest.[76]
- Itaalias Genovas toimus erakonna Forza Nuova organiseerimisel Euroopa paremäärmuslike erakondade juhtide kohtumine. Kohtumise vastu oli omakorda kogunenud meelt avaldama umbes tuhat vasakpoolset demonstranti, kellega ühines ka Genova linnapea Marco Doria.[77]
- Kambodža peamise opositsioonierakonna Kambodža Rahvusliku Päästmise Partei esimees Sam Rainsy astus partei huvide kaitsmiseks ametikohalt tagasi. Peaminister Hun Sen oli ähvardanud vastu võtta seaduse, millega keelatakse valimistel kandideerimine viieks aastaks kõigil kohtulikus korras karistatud isikutel, Rainsy on aga (tõenäoliselt fabritseeritud) süüdistuste alusel korduvalt süüdi mõistetud.[78]
- Kreekas Thessaloníkis evakueeriti Teise maailmasõja aegse lennukipommi kahjutuks tegemise tõttu ajutiselt kodudest ligi 70 000 inimest.[79]
- Panamas vahistati õigusabifirma Mossack Fonseca kaks asutajat, kellele esitati ametlik süüdistus rahapesus seoses Brasiilias vallandunud korruptsiooniskandaaliga. Mossack Fonseca firma oli 2016. aastal tuntuks saanud seoses niinimetatud Panama dokumentide lekkega.[80]
- Türgi keskvalimiskomisjon määras uue põhiseaduse rahvahääletuse toimumise kuupäevaks 16. aprilli.[81]
- Aleksandria patriarh Theodoros II pühitses ametisse esimese naisdiakoni. Aleksandria Õigeusu Kiriku püha sinod taastas naiste diakonaadi oma otsusega 2016. aasta novembris. Teised õigeusu kirikud veel naiste diakonaati taastanud ei ole.[107]
- Ameerika Ühendriikide Senat kinnitas häältega 52:46 Keskkonnakaitse Agentuuri juhiks Oklahoma osariigi senise peaprokuröri Scott Pruitti, kes samal päeval ka ametisse vannutati.[3]
- Belgias Brüsselis toimus Euroopa Liidu haridusministrite kohtumine, kus osales ka Eesti haridus- ja teadusminister Mailis Reps.[88]
- Saksamaal Münchenis algas rahvusvaheline Müncheni julgeolekukonverents. Eestit esindasid konverentsil teiste seas president Kersti Kaljulaid, eelmine president Toomas Hendrik Ilves, välisminister Sven Mikser, kaitseminister Margus Tsahkna ja kaitseväe juhataja Riho Terras.[88]
- Soome parlament Eduskunta lükkas häältega 120:48 tagasi enam kui 100 000 allkirjaga petitsiooni, millega sooviti samasooliste abielu võimaldava seaduse tühistamist. Seaduse võttis parlament vastu 2014. aastal ja see jõustub märtsis 2017.[108]
- Türgi kaguosas Viranşehiri linnas plahvatas elumaja juures autopomm, plahvatuses hukkus üks laps ja sai vigastada veel 17 inimest.[109]
- Valgevene pealinnas Minskis avaldas umbes 2000 inimest meelt 2015. aastal kehtima hakanud seaduse vastu, millega kehtestati täiendav maks neile inimestele, kes ei tööta aastas vähemalt 183 päeva.[110]
- Eesti peaminister Jüri Ratas oli ringsõidul Ruhnu saarel ja Saare maakonnas.[88]
- Eesti maaeluminister Tarmo Tamm külastas Võru maakonda.[88]
- Eesti riigihalduse minister Mihhail Korb külastas Tartu, Elva ja Võru linnasid.[88]
- Eesti õiguskantsler Ülle Madise avaldas seisukoha, milles leidis, et Jüri Ratase valitsuse plaan tõsta lahja alkoholi aktsiisi 2017. ja 2018. aastal senisest kiiremas tempos on vastuolus põhiseadusega.[111]
- Albaania pealinnas Tiranas avaldasid tuhanded poliitilise opositsiooni toetajad meelt vabade valimiste toetuseks. Nad nõudsid ka peaminister Edi Rama tagasiastumist ja tehnokraatide valitsuse moodustamist kuni parlamendivalimiste läbiviimiseni. Osa meeleavaldajaid keeldus valitsushoone eest lahkumast ja püstitas sinna hiiglasliku telgi.[112]
- Ameerika Ühendriikide asepresident Mike Pence esines Müncheni julgeolekukonverentsil kõnega, kus kinnitas Ameerika Ühendriikide pühendumist NATO-le ja transatlantilisele kaitsekoostööle tervikuna. Muuhulgas kohtus Pence sel päeval konverentsi raames ka Baltimaade riigipeade Kersti Kaljulaidi, Raimonds Vējonise ja Dalia Grybauskaitėga.[113]
- Ameerika Ühendriikide president Donald Trump viitas oma kõnes väidetavalt eelmisel õhtul Rootsis toimunud vahejuhtumile immigrantidega, mida hiljem ei suutnud keegi tuvastada. Rootsi välisministeeriumi järelepärimisele reageerides väitis Trump, et oli rääkinud uudistekanalist Fox News nähtud uudisloo põhjal.[114]
- Argentinas Mendoza provintsis toimus avarii Tšiilisse teel olnud bussiga. Bussis viibinud 40 inimesest hukkus 19 inimest.[115]
- Filipiinide pealinnas Manilas avaldasid tuhanded katoliiklased meelt surmanuhtluse ja president Rodrigo Duterte algatatud narkovastase võitluse vastu, mis on kaasa toonud narkodiilerite ja narkomaanide laialdased kohtuvälised hukkamised.[116]
- Hollandi immigratsioonivastane poliitik Geert Wilders alustas ametlikku valimiskampaaniat, mille keskmes on lubadused peatada muslimite immigratsioon Hollandisse ja sulgeda kõik Hollandis asuvad mošeed.[117]
- Paapua Uus-Guineas suri peatselt ametist lahkuma pidanud kindralkuberner Sir Michael Ogio. Järgmisel päeval asus kindralkuberneri kohuseid ajutiselt täitma parlamendi esimees Theo Zurenuoc.[3]
- Eestis Tartumaal Elvas avati Elva kultuurikeskuse renoveeritud hoone. Hoone avamisel osales kultuuriminister Indrek Saar.[88]
- Ameerika Ühendriikide toiduainetööstuse ettevõte Kraft Heinz ja Suurbritannia-Hollandi tarbe- ja toidukaupu tootev ettevõte Unilever teatasid, et loobuvad ühinemisest. Kraft oli teinud Unileverile pakkumise summas 143 miljardit USA dollarit, kuid Unilever lükkas selle tagasi.[118]
- Ameerika Ühendriikide telekommunikatsioonifirma Verizon Communications allkirjastas lepingu internetiteenuste ettevõtte Yahoo! omandamiseks. Tehingu väärtuseks kujunes 4,48 miljardit USA dollarit, selle üksikasjad avalikustati 21. veebruaril.[119]
- Colombia pealinnas Bogotás toimus härjavõitlusareeni lähistel plahvatus, milles sai vigastada 26 inimest, kellest enamik olid politseiametnikud. Plahvatus toimus ajal, mil politsei tegi ettevalmistusi härjavõitluse vastase meeleavalduse toimumiseks.[120]
- Ecuadoris toimusid presidendi- ja parlamendivalimised. Kuna keegi presidendikandidaatidest võitmiseks vajalikku toetust ei kogunud, lükkus presidendi väljaselgitamine edasi teise valimisvooru 2. aprillil. Teise vooru pääsesid edasi 39% valijate toetuse pälvinud vasakpoolne kandidaat Lenín Moreno ja 28% valijate toetuse pälvinud paremtsentristlik kandidaat Guillermo Lasso. Esimese vooru valimisaktiivsus oli umbes 82%.[3]
- Gruusia pealinnas Thbilisis avaldasid tuhanded inimesed meelt sõltumatu telekanali Rusthavi 2 toetuseks, mis võitleb kohtus endise omanikuga, kes soovib kontrolli telekanali üle endale tagasi. Kriitikute hinnangul on tegemist katsega vaigistada valitsuse suhtes kriitilist meediakanalit.[121]
- Iraagi armee alustas pealetungi Mosuli lääneosa vallutamiseks äärmuslikult islamiliikumiselt Islamiriik.[122]
- Malta pealinnas Vallettas avaldasid tuhanded inimesed meelt seaduseelnõu vastu, mis sunniks uudiseid vahendavaid veebilehti ennast valitsuse juures registreerimiseks.[123]
- Montenegro prokurör süüdistas Venemaa võime 2016. aasta oktoobrisse kavandatud riigipöördekatse organiseerimises, eesmärgiga takistada Montenegro liitumist NATO-ga. Venemaa presidendi administratsioon lükkas järgmisel päeval süüdistused tagasi.[124]
- Somaalia pealinnas Muqdishos turul toimunud enesetaputerroristi rünnakus hukkus 39 ja sai vigastada veel umbes 50 inimest.[125]
- Eestis Järvamaal toimus Kaitseliidu korraldatud Admiral Johan Pitka mälestusmatk.[88]
- Eesti kaitseminister Margus Tsahkna alustas neli päeva kestvat visiiti Araabia Ühendemiraatides Abu Dhabis, et osaleda maailma ühel suuremal kaitsetööstusmessil IDEX.[126]
- Ameerika Ühendriikides Georgia osariigis Atlantas toimunud Demokraatliku Partei rahvusliku komitee koosolekul valiti teises hääletamisvoorus partei esimeheks endine tööminister Tom Perez.[153]
- Ameerika Ühendriikides Louisiana osariigis New Orleansis toimunud Mardi Gras' paraadi ajal sõitis purjus autojuht pealtvaatajate hulka, vigastades kokku 28 inimest, kellest viis vajasid ka haiglaravi.[154]
- Aserbaidžaani ja separatistliku Mägi-Karabahhi piiril puhkes tulevahetus, milles hilisemate teadete kohaselt hukkus viis Aserbaidžaani sõdurit. Mägi-Karabahhi võimud teatasid, et nende poolel ohvreid ei olnud.[155]
- Saksamaal Heidelbergis sõitis 35-aastane mees autoga rahva hulka, vigastades kolme inimest. Üks vigastatutest suri hiljem haiglas. Autojuht põgenes sündmuskohalt ja osutas hiljem kinnipidamisel politseile vastupanu, mistõttu oli politsei sunnitud teda haavama. Terrorismi motiivi on politsei rünnaku põhjusena välistanud.[156]
- Tšehhis valiti riigi populaarseima erakonna ANO 2011 esimeheks tagasi rahandusminister Andrej Babiš. Oma kõnes lubas Babiš pärast sügiseste parlamendivalimiste võitmist ellu viia ulatuslikud maksukärped.[157]
- Ameerika Ühendriikides Los Angeleses tehti teatavaks ja anti üle 89. Oscari auhinnad. Parima filmi auhinna võitis Barry Jenkinsi film "Kuuvalgus", parimaks režissööriks tunnistati filmi "La La Land" eest Damien Chazelle. Parima naispeaosatäitja auhinna sai Emma Stone ja parima meespeaosatäitja auhinna Casey Affleck.[158]
- Austraalias Sydneys kohtusid Austraalia peaminister Malcolm Turnbull ja Indoneesia president Joko Widodo. Kohtumisel lepiti kokku kahe riigi vaheliste sõjaliste sidemete täielikus taastamises ja jõuti põhimõttelisele kokkuleppele ka mitmete sisseveotollide alandamises.[159]
- Kõrgõzstani julgeolekuteenistus pidas kinni juhtiva opositsioonipoliitiku Ömürbek Tekebajevi, süüdistades teda korruptsioonis ja pettustes. Kui Tekebajev süüdi mõistetakse, ei võimalda see tal osaleda novembrikuistel presidendivalimistel.[160]
- Rumeenia pealinnas Bukarestis avaldasid taas tuhanded inimesed meelt sotsiaaldemokraatliku valitsuse vastu, nõudes selle tagasiastumist ja väljendades usaldamatust valitsuse vastu, mis oli püüdnud pidurdada võitlust korruptsiooniga.[161]
- Venemaal Moskvas marssisid kümned tuhanded inimesed, et meenutada kahe aasta möödumist opositsiooniliidri Boriss Nemtsovi mõrvast. Politsei nimetas marsil osalenute arvuks 5000 inimest, opositsiooni hinnangul võttis marsist osa 15 200 inimest.[162]
- Ameerika Ühendriikide Senat kinnitas häältega 72:27 kaubandusministriks miljardär Wilbur Rossi; ametisse vannutati ta järgmisel päeval.[3]
- Belgias Brüsselis toimus rohekasvugrupi ministrite kohtumine, millel Eestit esindas keskkonnaminister Marko Pomerants.[163]
- Belgias Brüsselis toimus Euroopa Liidu energeetikaministrite kohtumine, millel esindas Eestit majandus- ja taristuminister Kadri Simson.[163]
- Iisraeli õhujõud ründasid islamiliikumise Ḩamās positsioone Gaza tsoonis, haavates kokku nelja inimest. Iisraeli õhulöögid olid vastuseks Gaza tsoonist välja tulistatud raketile, mis tabas inimtühja piirkonda Iisraeli lõunaosas.[164]
- Sõda Donbassis: Ukrainas teatasid venemeelsete separatistlike Donetski Rahvavabariigi ja Luhanski Rahvavabariigi võimud, et kui Ukraina valitsus ei lõpeta nende kontrolli all olevate alade suhtes kehtestatud raudteeblokaadi, vastavad nad sellele Ukraina keskvalitsuse kontrolli all olevatel aladel registreeritud ning Donetski ja Luhanski rahvavabariigis tegutsevate ettevõtete riigistamisega. Ultimaatumi tähtajaks anti 1. märtsi südaöö.[165]
- Tonga peaminister ‘Akilisi Pohiva valitsus võitis parlamendis toimunud usaldushääletuse. Valitsuse jätkamist toetas 14, selle vastu oli 10 parlamendiliiget.[3]
- Ungari võimud teatasid, et on alustanud piirile Serbiaga teise piiritara püstitamist. Tegemist on topeltbarjääriga, mis peaks muutma juba varem rajatud piiritara senisest veelgi turvalisemaks ja tõkestama efektiivsemalt illegaalsete immigrantide riiki pääsemist.[166]
- Wallise ja Futuna ülemadministraatorina astus ametisse Jean-Francis Treffel.[3]
- Eestis Kaitseväe keskpolügoonil algas 5. märtsini kestev õppus Talvelaager, millel osalesid lisaks Eesti kaitseväelastele ja kaitseliitlastele ka Eestis paikneva Ameerika Ühendriikide soomuskompanii võitlejad.[163]
- Eesti välisminister Sven Mikser oli visiidil Moldovas, kus ta kohtus president Igor Dodoni, peaminister Pavel Filipi, välis- ja eurointegratsiooni minister Andrei Galburiga ning parlamendi spiiker Andrian Canduga.[163]
- Eesti Keskerakonna Lasnamäe piirkonna juhatuse liikmeks valiti teiste seas ka erakonna endine esimees Edgar Savisaar. Piirkonna esimeheks valiti tagasi Olga Ivanova.[167]
- Ameerika Ühendriikides Washingtonis kohtusid Ameerika Ühendriikide riigisekretär Rex Tillerson ja Hiina riiginõunik Yang Jiechi. Kohtumise keskmes olid küsimused, kuidas hoida ja parandada kahe riigi vahelisi suhteid, mis president Donald Trumpi ametiaja alguses on halvenenud.[168]
- Ameerika Ühendriikide president Donald Trump pidas Ameerika Ühendriikide Kongressis kõne, kus pehmendas oma seniseid seisukohti immigratsiooni teemadel ja teatas, et on avatud immigratsioonireformile.[169]
- Lõuna-Koreas esitasid prokurörid Samsungi juhatuse esimehele Jay Y. Leele ametliku süüdistuse pettuses ja altkäemaksu andmises. Lee on olnud vahi all alates 17. veebruarist seotuse tõttu president Park Geun-hye korruptsiooniskandaaliga.[170]
- Paapua Uus-Guinea kindralkubernerina vannutati ametisse Bob Dadae.[3]
- Poola valitsus teatas, et ei toeta riigi endise peaministri Donald Tuski nimetamist Euroopa Ülemkogu eesistuja ametikohale teiseks ametiajaks.[171]
- Serbia keskosas Kragujevaci linnas relvastuse remonditöökojas toimunud plahvatuses hukkus üks ja sai vigastada veel 25 inimest.[172]
- ÜRO Julgeolekunõukogus vetostasid Venemaa ja Hiina ettepaneku kehtestada Süüria valitsusele gaasirünnakute korraldamise eest rahvusvahelised majandussanktsioonid. Ettepaneku esitasid julgeolekunõukogule Prantsusmaa, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid.[173]
- Eestis oli visiidil Soome haridus- ja teadusminister Sanni Grahn-Laasonen, kes kohtus Eesti kultuuriministri Indrek Saare ning haridus- ja teadusministeeriumi ametnikega.[163]
- Eesti kaitseminister Margus Tsahkna külastas Rapla maakonda, kus ta tutvus Kaitseliidu Rapla maleva ja Kaitseliidu kooliga.[163]
- Eesti Rahvusraamatukogus toimus Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastakoosolek, kus anti üle ka ühingu aastaauhinnad. 2016. aasta teadusraamatukoguks kuulutati Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, mis pälvis tunnustuse hilisõhtuti ja pühapäeval avatud nn öösaalide loomise eest.[174]