September 2015
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
September 2015, kroonika
2015. aasta september algas teisipäeval ja lõppes 30 ööpäeva hiljem kolmapäeval.
1. september
- Curaçao peaministrina astus ametisse Bernard Whiteman.[1]
- Euroopa rändekriis: Ungari politsei sulges varahommikul umbes neljaks tunniks Budapesti Keleti raudteejaama, et takistada pagulaste masside liikumist rongidega Austriasse ja Saksamaale. Hommikul kella 10 ajal raudteejaam küll avati, kuid jäeti politsei valve alla, kes tõkestas dokumentideta immigrantide pääsu jaama ja rongidele.[2]
- Fääri saartel toimusid parlamendivalimised. Valimised võitis 25,1% valijate toetusel Sotsiaaldemokraatlik Partei, mis sai 33-kohalises parlamendis 8 kohta. Teisele kohale jäi 20,8% häälte ja 7 parlamendikohaga samuti vasakpoolne erakond Vabariik. Valimisaktiivsus oli 88,8%.[1]
- Gruusia uueks välisministriks nimetati Giorgi Kvirikašvili.[1]
- Guatemala parlament otsustas 132 poolthäälega võtta korruptsioonikahtlustuste alla sattunud president Otto Pérez Molinalt puutumatuse.[3]
- Liibanoni pealinnas Beirutis hõivasid meeleavaldajad keskkonnaministeeriumi hoone ja nõudsid keskkonnaministri tagasiastumist. 9 tundi hiljem lahkusid meeleavaldajad politsei survel hoonest.[4]
- Liibüa rahvusvaheliselt tunnustatud valitsus kehtestas sissesõidukeelu Iraani, Jeemeni ja Pakistani kodanikele. Juba varem kehtis riigis viisakeeld Bangladeshi, Palestiina, Sudaani ja Süüria kodanikele. Kuna nimetatud valitsus kontrollib vaid väikest osa Liibüa territooriumist, kehtib keeld vaid sellel alal.[5]
- Eesti haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi kuulutas Türi lauluväljakul välja koolirahu ja allkirjastas koolirahu lepingu.[6]
- Eestis viidi haldusreformiga seotud üksused siseministeeriumi haldusalast üle rahandusministeeriumi haldusalasse. Haldusala vahetas koos üksustega ka regionaalvaldkonna asekantsler Kaia Sarnet.[7]
- Eestis nimetati senine põllumajandusministeerium ümber maaeluministeeriumiks.[8]
- Eesti Raudtee juhatuse esimehena alustas tööd Sulev Loo.[9]
- Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes pidas uue õppeaasta alguse puhul avaloengu kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras.[10]
- Tartu linnaliinibussides võeti kasutusele elektrooniline sõidukaart.[11]
Remove ads
2. september
- Euroopa rändekriis: Luksemburgi välisminister Jean Asselborn kutsus üles moodustama Euroopa Liidu pagulasagentuuri, mis tagaks ühtsed standardid pagulastega tegelemiseks kõigis Euroopa Liidu riikides.[12]
- Guatemala president Otto Pérez Molina, kellelt parlament võttis eelmisel päeval puutumatuse, esitas lahkumisavalduse. Presidendi kohusetäitjaks sai asepresident Alejandro Maldonado Aguirre, kes andis ametivande järgmisel päeval.[1]
- Iraagi pealinna Bagdadi kirdeosas rööviti sinna jalgpallistaadionit rajava ehitusfirma 18 türklasest töötajat.[13]
- Liibanoni parlamendis kukkus kvoorumi puudumise tõttu läbi järjekordne katse riigile presidenti valida. Valimiste järgmine voor määrati 30. septembrile.[1]
- Pakistani president Mamnoon Hussain viibis ametlikul visiidil Hiinas ja kohtus Pekingis Hiina presidendi Xi Jinpingiga. Kohtumisel kinnitas Pakistani riigipea, et ka Hiinas tegutseva uiguuride relvarühmituse Ida-Turkestani Islamiliikumine liikmeskond Pakistanis on peaaegu täielikult likvideeritud.[14]
- Saint Kittsi ja Nevise kindralkubernerina vannutati ametisse Samuel Weymouth Tapley Seaton.[1]
- Taanis Kopenhaagenis algas Põhjamaade ja Baltimaade välisministrite kahepäevane kohtumine, kus osales ka Eesti välisminister Marina Kaljurand. Kohtumisel arutati piirkonna kaitsealast koostööd, üldist julgeolekuolukorda Euroopas ja Euroopa pagulaskriisi. Samuti mõisteti ühiselt hukka Kaitsepolitseiameti ametniku Eston Kohveri röövimine ja õigusvastane kinnipidamine Venemaal.[15]
- Venemaa president Vladimir Putin alustas kahepäevast ametlikku visiiti Hiinas.[16]
- Eestis teatas Vabariigi Presidendi Kantselei, et president Toomas Hendrik Ilvesel diagnoositi augusti alguses puukborrelioos. Kantselei kinnitas, et president saab arstide määratud ravi ja jätkab tööülesannete täitmist.[17]
- Eestist Paldiskist Rootsi teel olnud parvlaev Liverpool Seaways, mis kuulub Eesti ettevõttele DFDS Seaways, põrkas kohaliku aja järgi kella 10.30 paiku sildumisel Kapellskäri sadamas kokku sadama akvaariumis ümberehitustöid teinud parvega. Kokkupõrke tõttu ei saanud laev kaua aega silduda ja laeval viibinud reisijad pääsesid maale alles õhtul.[18]
Remove ads
3. september
- Ameerika Ühendriikides Kentucky osariigis Ashlandis võttis föderaalne ringkonnakohus vahi alla Rowani maakonna perekonnaseisuametniku Kim Davise, kes oli oma usulistele veendumustele viidates keeldunud väljastamast samasoolistele paaridele abielutunnistusi ja keeldus täitmast ka mitme kohtuastme korraldusi abielutunnistuste väljastamiseks.[19] Davis vabastati vahi alt 8. septembril tingimusel, et ta ei takista oma asetäitjatel samasoolistele paaridele abielutunnistuste väljastamist.[20]
- Ameerika Ühendriikides teatas Lõuna-Carolina riigiprokuratuur, et taotleb Charlestoni kirikutulistamise korraldanud Dylann Roofile surmanuhtlust.[21]
- Egiptuses Siinai poolsaarel toimunud kahes plahvatuses sai vigastada kuus rahuvalvajat, kelle seas oli ka neli Ameerika Ühendriikide sõdurit.[22]
- Euroopa rändekriis: Tšehhi politsei teatas, et lõpetab nende Ungarist saabuvate ja Ungaris registreeritud Lähis-Ida põgenike kinnipidamise, kes soovivad edasi liikuda Saksamaale.[23]
- Guatemalas vahistati pärast ametist tagasiastumist korruptsioonikahtlustuse alusel riigi senine president Otto Pérez Molina.[24]
- Hiina president Xi Jinping teatas Teise maailmasõja lõpu 70. aastapäeva tähistamiseks korraldatud sõjaväeparaadil peetud kõnes, et kavatseb lähiaastatel kärpida Hiina kaitsejõudude isikkoosseisu 300 000 inimese võrra.[25]
- Kameruni põhjaosas Kerawa linnas toimunud kahes enesetaputerroristi rünnakus hukkus 19 ja sai haavata veel 143 inimest.[26]
- Luksemburgis toimus Euroopa Liidu kaitseministrite mitteametlik kohtumine, millel osales ka Eesti kaitseminister Sven Mikser.[10]
- Prantsusmaa pealinnas Pariisis ummistasid põllumehed 1500 traktoriga linna tänavad, avaldades meelt langevate sissetulekute ja tõusvate kulude vastu. Peaminister Manuel Valls lubas vastusena suurendada riigi abi põllumeestele, laiendades investeerimistoetuste programmi, lubades laenupikendusi ja peatades uute keskkonnanõuete rakendamise.[27]
- Venemaal Moskva Domodedovo lennujaama reisiterminalis puhkenud tulekahju tõttu evakueeriti terminalist tuhandeid inimesi. Põlengus keegi kannatada ei saanud, kohaliku aja järgi kella 7 ajal avastatud põleng likvideeriti kella 8.45 ajal.[28]
- Eestis Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Vao külas süüdati öösel seal asuva pagulaskeskuse välissein, keegi põlengus kannatada ei saanud. Valitsuse liikmed eesotsas peaminister Taavi Rõivasega mõistsid pagulaste vastu suunatud rünnaku üheselt ja teravalt hukka.[29][30]
Remove ads
4. september
- Ameerika Ühendriikide pealinnas Washingtonis kohtusid Ameerika Ühendriikide president Barack Obama ja Saudi Araabia kuningas Salmān ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd. Kohtumise üks keskseid teemasid oli Iraani tuumalepe. Kohtumise järel teatasid Saudi Araabia võimud, et on valmis seda toetama.[31][32]
- Euroopa rändekriis:
- Suurbritannia peaminister David Cameron teatas, et Suurbritannia on valmis vastu võtma veel tuhandeid Süüria sõjapõgenikke. Samuti lubas ta eraldada Süüria põgenikekriisi lahendamiseks täiendavat humanitaarabi 100 miljoni Suurbritannia naelsterlingi väärtuses.[33]
- Ungari alustas tuhandete pealinna Budapesti kogunenud Lähis-Ida põgenike transportimist bussidega Austria piirile. Austria võimud teatasid, et kooskõlastatult Saksamaaga on nad valmis Ungari kaudu saabuvad põgenikud riiki lubama.[34]
- ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet teatas, et nende hinnangul peaks Euroopa Liit vastu võtma vähemalt 200 000 põgenikku.[35] Euroopa Komisjon kinnitas samal ajal kuuldusi, et komisjoni president Jean-Claude Juncker teeb järgmisel nädalal ettepaneku täiendavate kvootide kehtestamiseks Itaaliasse, Kreekasse ja Ungarisse saabunud põgenike ümberjagamiseks teiste Euroopa Liidu riikide vahel. Väidetavalt hõlmavad uued kvoodid 160 000 põgenikku.[36]
- Jeemeni keskosas Ma'rībi kubernerkonnas tabas šiiitlike mässuliste tulistatud rakett Saudi Araabia juhitava sõjalise koalitsiooni relvaladu. Rünnakus hukkus vähemalt 60 sõdurit: 45 Araabia Ühendemiraatidest, 10 Saudi Araabiast ja 5 Bahreinist.[37][38]
- Liibanoni pealinnas Beirutis kogunesid tuhanded inimesed meeleavaldusele, et avaldada toetust kristlasest poliitiku Michel Aouni ettepanekule valida riigile uus president üldrahvalikel valimistel. Liibanoni parlament ei ole enam kui aasta jooksul suutnud riigile presidenti valida.[39]
- Luksemburgis algas Euroopa Liidu välisministrite kahepäevane kohtumine, millel osales ka Eesti välisminister Marina Kaljurand.[40]
- Marokos toimusid kohalike omavalitsuste valimised. Valimised võitis umbes 20% häältega kuningavõimule lähedalseisev Autentsuse ja Modernsuse Partei, umbes 17% häältega saavutas paremuselt teise tulemuse islamistlik Õigluse ja Arengu Partei.[41][42]
- Tadžikistani pealinnas Dušanbes ja selle lähedal asuvas Vahdati linnas toimunud relvastatud rünnakutes hukkus 8 politseinikku ja 2 ründajat. Valitsus süüdistas rünnakute korraldamises terroristliku rühmitust, mida juhib väidetavalt riigi kaitseministri asetäitja, kes samal päeval ametist vabastati. Rünnakute tõttu suleti ka Ameerika Ühendriikide saatkond Dušanbes.[43]
- Venemaa siseministeeriumi uurimiskomitee Leningradi oblasti osakond teatas, et alustas kriminaalmenetlust 2007. aastal pronksiööde ajal Tallinnas tapetud Venemaa kodaniku Dmitri Ganini surma asjaolude väljaselgitamiseks.[44]
- Eestis Kaitseväe keskpolügoonil algas Kaitseliidu Viru maleva korraldatav kolmepäevane õppus Põhjakonn.[10]
- Eesti Reformierakonna juhatus arvas erakonnast välja korruptsioonikahtlustuse saanud ärijuhi Allan Kiili.[45]
Remove ads
5. september
- Afganistani põhjaosas Balkhi provintsis ründasid relvastatud isikud mikrobussi ja tapsid selles viibinud 13 inimest. Kõik tapetud kuulusid hazarade rahvusvähemusse.[46]
- Euroopa rändekriis:
- Austria siseminister Johanna Mikl-Leitner teatas, et kahe päeva jooksul on riiki Ungarist saabunud umbes 6500 Lähis-Ida põgenikku, kellest 2200 on edasi saadetud Saksamaale.[47]
- Austria rahvuslik-populistliku erakonna, arvamusküsitluste kohaselt riigi populaarseimaks parteiks tõusnud Austria Vabaduspartei esimees Heinz-Christian Strache nimetas Ameerika Ühendriikide ja NATO sõjalist sekkumist Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas Euroopa pagulaskriisi vallandumise põhjuseks.[48]
- Soome peaminister Juha Sipilä teatas, et annab alates 2016. aasta algusest oma maakodu Põhja-Soomes asüülitaotlejate kasutusse.[49]
- Hispaanias Galicia autonoomses piirkonnas A Coruñas toimunud rallil kaotas juht kontrolli võidusõidumasina üle ja sõitis rajalt välja. Õnnetuses hukkus 6 inimest, teiste seas üks rase naine, ja veel 12 inimest said vigastada.[50]
- Läti pealinnas Riias algasid 2015. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis. Eesti korvpallikoondis pidas oma esimese mängu Tšehhi korvpallikoondisega ja kaotas tulemusega 57:80.[51]
- Prantsusmaal Marseille's asutas Rahvusrindest välja heidetud poliitik Jean-Marie Le Pen uue poliitilise ühenduse, mis sai esialgseks nimeks Rassemblement Bleu-blanc-rouge.[52]
- Eestis otsustas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatus vahetada välja kolm oma neljast ministrist Taavi Rõivase valitsuses. Ise tagasiastumisest teatanud ettevõtlusminister Urve Palo asemele nimetati Liisa Oviir, kaitseministri kandidaadiks esitati Sven Mikseri asemel Hannes Hanso ning tervise- ja tööministri kandidaadiks Rannar Vassiljevi asemel Jevgeni Ossinovski. Varasematest ministritest jätkab valitsuses ainult kultuuriminister Indrek Saar.[53]
- Tallinnas A. Le Coq Arenal toimus 2016. aasta Euroopa meistrivõistluste valikmäng Eesti jalgpallikoondise ja Leedu jalgpallikoondise vahel. Mängu võitis tulemusega 1:0 Eesti koondis, kelle võiduvärava lõi 71. minutil Konstantin Vassiljev.[54]
Remove ads
6. september
- Euroopa rändekriis:
- Paavst Franciscus kutsus kõiki Euroopa katoliku kogudusi ja kloostreid üles vastu võtma vähemalt ühe pagulasperekonna.[55]
- Rootsi pealinnas Stockholmis osalesid tuhanded inimesed meeleavaldusel, millel avaldati toetust pagulaste vastuvõtmisele ja abistamisele. Meeleavaldajatele esines pöördumisega peaminister Stefan Löfven, kelle üks sõnumeid oli see, et ka teised Euroopa riigid peaksid senisest rohkem panustama pagulaste abistamisse.[56]
- Guatemalas toimusid presidendi-, parlamendi- ja kohalikud valimised. Presidendivalimistel sai Jimmy Morales 23,8% häältest, Sandra Torres 19,8% häältest ja Manuel Baldizón 19,6% häältest. Kuna ükski kandidaat ei saanud valimistel võiduks vajalikku häälteenamust, määrati presidendivalimiste teine voor 25. oktoobrile.[1]
- Moldova pealinnas Chișinăus avaldasid kümned tuhanded inimesed meelt 1 miljardi USA dollari ulatuses toime pandud pangapettuste vastu, mis on halvendanud elukvaliteeti kogu riigis. Meeleavaldajad nõudsid presidendi ja valitsuse tagasiastumist ning ennetähtaegsete valimiste korraldamist.[57]
- Poolas toimus rahvahääletus valimissüsteemi muutmiseks ja parteide riikliku rahastamise jätkamiseks.
Remove ads
7. september
- Ameerika Ühendriikide president Barack Obama teatas Bostonis, et allkirjastas korralduse, mille kohaselt on kohustatud kõik föderaalvalitsusega lepingulistes suhetes olevad firmad tagama oma töötajatele seitse päeva palgalist haiguspuhkust.[58]
- Euroopa Komisjon avalikustas meetmete paketi Venemaale kehtestatud sanktsioonide tõttu kannatada saanud Euroopa Liidu põllumeeste toetamiseks. Komisjoni asepresident Jyrki Katainen teatas, et põllumeestele eraldatakse kohe toetusteks kokku 500 miljonit eurot.[59]
- Euroopa rändekriis:
- Rumeenia president Klaus Iohannis teatas, et Rumeenia saab vastu võtta maksimaalselt 1785 pagulast. President teatas ühtlasi, et kohustuslike pagulaskvootide kehtestamisega Rumeenia ei nõustu.[60]
- Slovakkia peaminister Robert Fico ja Tšehhi peaminister Bohuslav Sobotka kinnitasid kohtumisel Austria liidukantsleri Werner Faymanniga, et nende riigid ei nõustu kohustuslike pagulaskvootide kehtestamisega ja igasugune abi pagulastele saab olla ainult vabatahtlik.[61]
- Suurbritannia peaminister David Cameron lubas, et järgmise viie aasta jooksul võtab Suurbritannia vastu 20 000 Süüriast pärit pagulast. Siiski keeldus peaminister juba Euroopa Liidus olevate põgenike vastuvõtmisest ja teatas, et vastav arv pagulasi võetakse vastu otse Süürias ja selle naaberriikides asuvatest põgenikelaagritest.[62]
- Ungaris esitas tagasiastumispalve riigi kaitseminister Hende Csaba. Tagasiastumise põhjuseks sai armee suutmatus püstitada piisavalt kiiresti riigipiirile Serbiaga põgenike sissevoolu takistav piirdeaed.[63] Uueks kaitseministriks nimetati István Simicskó.[1]
- Guinea-Bissaus astus ametisse peaminister Baciro Djá valitsuskabinet.[1]
- Katari meedia teatas, et riik on saatnud Jeemeni kodusõtta šiiitlike mässuliste vastu võitlema 1000 maavägede sõdurit.[64]
- Leedus algas Baltimaade keskkonnaministrite kahepäevane kohtumine, millel osales ka Eesti keskkonnaminister Marko Pomerants.
- Trinidadis ja Tobagos toimusid parlamendivalimised.[65] Valimised võitis senine opositsioonierakond Rahva Rahvusliikumine, mis sai 41-kohalises parlamendis 23 kohta. Senine võimupartei Ühinenud Rahvuskongress sai ülejäänud 18 kohta.[1]
- Türgi armee teatas, et riigi idaosas Kurdistani Töölispartei poolt sõjaväekonvoile korraldatud rünnakus hukkus 16 ja sai vigastada 6 Türgi sõdurit.[66]
- Tallinna külastas Eesti-visiidil Hollandi delegatsioon eesotsas hariduse ja teaduse riigisekretäri Sander Dekkeriga, et tutvuda infotehnoloogiliste vahendite kasutamisega kõrg- ja keskkoolide õppetöös. Ühtlasi kohtus delegatsioon Eesti haridus- ja teadusministri Jürgen Ligiga.[67]
Remove ads
8. september
- Ameerika Ühendriikides astus tagasi riigi ühe suurema lennufirma United Airlines tegevjuht Jeff Smisek, keda kahtlustatakse katsetes mõjutada transporditaristut haldava ettevõtte Port Authority of New York and New Jersey ametnikke.[68]
- Jaapanis valiti valitseva Liberaaldemokraatliku Partei esimeheks tagasi ainsana sellele ametikohale kandideerinud senine esimees ja peaminister Shinzō Abe.[69]
- Paavst Franciscus avalikustas reformikava, mis peaks lihtsustama abielude annulleerimist ja teistkordset abiellumist katoliku kirikus.[70]
- Poolas Krynicas algas kolmepäevane 25. majandusfoorum, mille esimesel kahel päeval osales ka Eesti siseminister Hanno Pevkur. Foorumi teisel päeval pidas minister ettekande paneelis "EU Cooperation on Internal Security Issues".[67]
- Saksamaa lennufirma Lufthansa piloodid alustasid protestiks kulukärbete vastu streiki, mille tõttu oli ettevõte sunnitud tühistama 84 kauglendu.[71]
- Türgis Armeenia piiri lähistel Iğdıri provintsis korraldasid Kurdistani Töölispartei võitlejad pommirünnaku politsei mikrobussile; hukkus 14 politseinikku.[72]
- Venemaal Moskvas Venemaa Muusikamuuseumis avati eesti laulja Georg Otsa 95. sünniaastapäevale pühendatud näitus "Muusikarüütel Georg Ots".[67]
- Eesti president Toomas Hendrik Ilves võttis vastu Saksamaa suursaadiku Christoph Eichhorni, Austria suursaadiku Doris Danleri ja Alžeeria suursaadiku Salah Lebdioui volikirjad.[73]
Remove ads
9. september
- Ameerika Ühendriikides Washingtoni osariigis Seattle'is algas õpetajate streik eesmärgiga protesteerida palgatingimuste, töönädala pikkuse ja töökvaliteedi hindamiskriteeriumite vastu. Streik jätkus ka järgmisel päeval, suletuks jäi ligi 100 kooli kokku umbes 53 000 õpilasega.[74]
- Austraalia võimud teatasid, et võtavad vastu täiendavalt 12 000 Süüriast pärit pagulast.[75]
- Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker pidas Euroopa Parlamendi ees oma esimese aastakõne, milles kutsus Euroopa Liidu liikmesriike üles panustama senisest efektiivsemalt Euroopa rändekriisi lahendamisse.[76]
- Guinea-Bissau ülemkohus tunnistas 20. augusti otsuse Baciro Djá peaministriks määramise kohta põhiseadusega vastuolus olevaks ja peaminister astus samal päeval ametist tagasi.[1]
- Iisrael taasavas oma saatkonna Egiptuse pealinnas Kairos, mis oli olnud suletud alates 2011. aastal linnas puhkenud vägivaldsetest meeleavaldustest.[77]
- Saksamaal jätkus Lufthansa pilootide streik, mis mõjutas nüüd ka Euroopa-siseseid lähilende. Hiljem samal päeval andis Hesseni liidumaa töökohus pilootide ametiühingule korralduse streik katkestada, sest tunnistas selle ebaseaduslikuks.[78]
- Suurbritannia kuningannast Elizabeth II sai riigi pikima valitsusajaga monarh. Kokku on ta troonil olnud 63 aastat ja 217 päeva, ületades sellega kuninganna Victoriat, kes valitses 63 aastat ja 216 päeva.[79]
- Trinidadi ja Tobago peaministrina vannutati ametisse erakonna Rahva Rahvusliikumine esimees Keith Rowley.[1]
- Eesti kultuuriminister Indrek Saar alustas kahepäevast visiiti Prantsusmaal Pariisis, et osaleda eesti dirigendi Paavo Järvi dirigeeritaval Orchestre de Paris' avakontserdil.[67]
- Tallinnas avati Tallinna arhitektuuribiennaal.[67]
- Võrus andis 2. jalaväebrigaadi senine ülem kolonelleitnant Enno Mõts brigaadi juhtimise üle kolonelleitnant Eero Rebole.[67]
10. september
- Ameerika Ühendriikide president Barack Obama andis oma administratsioonile ülesande võtta järgmisel eelarveaastal riiki vastu 10 000 Süüria sõjapõgenikku.[80]
- Ameerika Ühendriikide Senatis kukkus läbi katse tõkestada Iraani tuumaleppe vastuvõtmist.[81]
- Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni, milles nõutakse Venemaalt Eesti Kaitsepolitseiameti töötaja Eston Kohveri kohest vabastamist. Ainsana Eestit esindavatest saadikutest ei toetanud resolutsiooni vastuvõtmist Keskerakonna liige Yana Toom.[82]
- Luksemburgis toimus mõttekoja Eurofi seminar, kus osalesid ka Eesti rahandusminister Sven Sester ja rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali.[67]
- Suurbritannias astus tagasi Põhja-Iirimaa peaminister Peter Robinson. Tema kohuseid asus ajutiselt täitma Arlene Foster.[1]
- Venezuelas tunnistati opositsioonijuht Leopoldo López süüdi valitsusvastastel meeleavaldustel vägivalla õhutamises ja talle määrati selle eest 14-aastane vangistus.[83]
- Eesti kultuuriminister Indrek Saar osales pealtvaatajana Riias toimuval korvpallimängul Eesti korvpallikoondise ja Läti korvpallikoondise vahel.[67]
- Eesti majandus- ja taristuminister Kristen Michal nimetas Maanteeameti peadirektoriks Priit Sauki, kelle ametiaeg algab 14. septembril.[84]
Remove ads
11. september
- Luksemburgis algas Euroopa Liidu ja euroala rahandusministrite kahepäevane kohtumine, kus osalesid ka Eesti rahandusminister Sven Sester, rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali ja asekantsler Märten Ross.[67]
- Saudi Araabias Mekas kukkus ilmselt tugeva tuule tõttu islami pühima paiga Suure mošee peale tornkraana. Õnnetuses hukkus 107 ja sai vigastada 238 inimest.[85]
- Singapuris toimusid parlamendivalimised. Valimised võitis 69,9% häältega ka seni võimul olnud Rahvaaktsiooni Partei, mis sai 89-kohalises parlamendis 83 kohta. Ülejäänud 6 kohta läksid 12,5% toetuse pälvinud Tööliste Parteile.[1]
- Eestit külastas Gruusia kaitseminister Thinathin Hidašeli, kes kohtus siin peaminister Taavi Rõivase, kaitseminister Sven Mikseri ja välisminister Marina Kaljurannaga. Samuti tutvus minister NATO küberkaitsekoostöö keskusega ja pidas loengu Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses.[67][73]
Remove ads
12. september
- Egiptuses astus tagasi peaminister Ibrāhīm Maḩlab. President ‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī tegi uue valitsuse moodustamise ülesandeks senisele naftaministrile Sherif Ismailile.[1]
- Euroopa rändekriis: Austria liidukantsler Werner Faymann kritiseeris Ungari tegevust pagulaskriisi lahendamisel ja leidis, et Ungari meetmed põgenike kohtlemisel meenutavad natsionaalsotsialistlikul Saksamaal aset leidnud deportatsioone koonduslaagritesse.[86]
- India keskosas Petlawadi linnas plahvatas restoranis hommikusöögi ajal gaasiküttekeha. Plahvatuses hukkus 88 inimest ja veel ligi 100 inimest sai vigastada.[87] Hiljem selgus, et plahvatust võimendasid restorani läheduses ebaseaduslikult hoitud lõhkeaine ja muud plahvatusohtlikud materjalid.[88]
- Kanada rahvusvahelise arengu minister Christian Paradis teatas, et Kanada loob Lähis-Ida sõjapõgenike toetamiseks erakorralise abi fondi, mille maksimaalseks mahuks on 100 miljonit Kanada dollarit.[89]
- Suurbritannias valiti Leiboristliku Partei esimeheks äärmuslike vasakpoolsete vaadetega tuntuks saanud Jeremy Corbyn.[90]
- Tuneesia pealinnas Tunises avaldasid sajad inimesed meelt seaduseelnõu vastu, millega kavatsetakse anda amnestia ärimeestele, keda süüdistatakse diktaator Zayn al-‘Ābidīn bin ‘Alī ajal korruptiivsete tehingute sõlmimises.[91]
- Türgis Ankaras toimunud valitseva erakonna Õigluse ja Arengu Partei konverentsil valiti partei esimeheks tagasi erakonda ka siiani juhtinud peaminister Ahmet Davutoğlu.[92]
- Itaalias lõppes Veneetsia filmifestival. Festivali peaauhinna Kuldlõvi pälvis Venezuela režissööri Lorenzo Vigase film "Desde allá", parimaks režissööriks tunnistati argentiinlane Pablo Trapero kriminaalfilmiga "El Clan" ja žürii eripreemia said ameeriklased Charlie Kaufman ja Duke Johnson animatsiooni "Anomalisa" eest. Parimaks meesnäitlejaks tunnistati prantslane Fabrice Luchini rolli eest filmis "L'Hermine" ja parimaks naisnäitlejaks itaallanna Valeria Golina rolli eest filmis "Per amor vostro".[93]
13. september
- Euroopa rändekriis: Saksamaa kehtestas pagulaste tulva peatamiseks riigi lõunapiiril Austriaga ajutise piirikontrolli.[94]
- Jeemeni seaduslik, eksiilis tegutsev valitsus teatas, et loobub osalemast Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni vahendatud rahukõnelustel al-Ḩūthiyyūni mässulistega. Põhjuseks toodi mässuliste soovimatus kinni pidada rahvusvahelistest resolutsioonidest.[95]
- Nigeeria keskosas Bukuru linnas varises kokku islamikooli hoone, õnnetuses hukkus vähemalt 4 ja sai vigastada veel 14 õpilast.[96]
- Türgi kaguosas korraldasid Kurdistani Töölispartei võitlejad autopommirünnaku politsei kontrollpunktile, rünnakus hukkus kaks politseiametnikku.[97]
- Venemaa mitmetes haldusüksustes toimusid kohalike omavalitsuste valimised, samuti valiti mitmetele haldusüksustele uued kubernerid ja administratsiooni juhid.[1]
- Eestisse saabus ametlikule visiidile Ameerika Ühendriikide kõrgeim sõjaväelane, staabiülemate komitee esimees kindral Martin Dempsey. Järgmisel päeval kohtus kindral Dempsey peaminister Taavi Rõivasega.
14. september
- Afganistanis ründasid islamiliikumise Ţālebān võitlejad Ghaznī linnas asuvat vanglat ja vabastasid seal viibinud 350 vangi, kellest 150 olid tunnistatud ohuks riiklikule julgeolekule.[98]
- Austraalias kaotas peaminister Tony Abbott Liberaalse Partei sisevalimistel erakonna esimehe koha Malcolm Turnbullile, mis tõi automaatselt kaasa ka tema tagasiastumise peaministri ametikohalt.[1]
- Belgias Brüsselis toimus Euroopa Liidu üldasjade nõukogu, kus tutvustati Luksemburgi Euroopa Liidu eesistumise programmi ja prioriteetseid teemasid. Eesti ministri tasandil kohtumisel esindatud ei olnud.[99]
- Egiptuse lääneosas ründasid islamivõitlejaid jälitanud julgeolekutöötajad kogemata tsiviilisikuid transportinud sõidukeid. Tulistamises hukkus 12 ja sai vigastada 10 inimest; hukkunute seas oli vähemalt kaks Mehhiko kodanikku, ülejäänud hukkunud olid egiptlased.[100]
- Euroopa rändekriis:
- Belgias Brüsselis toimus Euroopa Liidu siseministrite erakorraline kohtumine Euroopa pagulaskriisi teemadel. Kohtumisel osales ka Eesti siseminister Hanno Pevkur.[99]
- Slovakkia viis oma piiril Austriaga sisse ajutise piirikontrolli.[101]
- Suurbritannia peaminister David Cameron külastas Liibanonis asuvaid Süüria sõjapõgenike laagreid.[102]
- Eestis alustas XIII Riigikogu oma 2. istungjärku, mille avaistungil osalesid ka Vabariigi Valitsuse liikmed. Avaistungil andsid ametivande ja astusid ametisse ka kolm uut ministrit.[99]
- Eesti president Toomas Hendrik Ilves nimetas ametisse sotsiaaldemokraatidest uued ministrid: tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski, ettevõtlusministri Liisa Oviiri ja kaitseministri Hannes Hanso. Hiljem samal päeval andsid ministrid XIII Riigikogu ees ametivande ja astusid sellega ametisse.[103]
- Tallinnas Toompea lossi ees toimus põllumeeste meeleavaldus, millel nõuti riigilt põllumeestele kriisiabi andmist ja Euroopa Liidu üleminekutoetuste lülitamist 2016. aasta riigieelarvesse.[104]
15. september
- Ameerika Ühendriikides New Yorgis algas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 70. peaassamblee.[105]
- Austraalia peaministrina astus ametisse Malcolm Turnbull.[1]
- Euroopa rändekriis: Ungari kuulutas kahes lõunapiiri ääres asuvas maakonnas välja erakorralise olukorra. Ühtlasi jõustusid Ungaris uued seadused, mis kehtestasid ranged karistused illegaalse piiriületuse eest.[106]
- Fääri saartel astus ametisse peaminister Aksel V. Johanneseni valitsus.[1]
- Põhja-Makedoonia parlament andis prokurör Katica Janevale erivolitused, et selgitada välja, kas peaminister Nikola Gruevski valitsus viis läbi massilist pealtkuulamisprogrammi, mille raames jälgiti väidetavalt umbes 20 000 inimese kommunikatsiooni. Süüdistused pealtkuulamises on tekitanud Põhja-Makedoonias pikaajalise poliitilise kriisi.[107]
- Põhja-Korea riiklik uudisteagentuur KCNA teatas, et riik on taaskäivitanud oma peamise tuumaobjekti, Nyŏngbyŏni tuumauuringute keskuses asuva tuumareaktori.[108]
- Eestit külastas Andorra välisminister Gilbert Saboya Sunyé, kes kohtus siin Eesti välisministri Marina Kaljuranna ja rahandusministri Sven Sesteriga.[99]
- XIII Riigikogu asendusliikmetena asusid ametisse Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmed Kalev Kotkas ja Marianne Mikko. Riigikogust lahkusid sama erakonna liikmed Etti Kagarov ja Neeme Suur, esimene seoses tagasipöördumisega Kohtla vallavanemaks ja teine seoses nimetamisega Lääne maavanemaks.[109]
- Viru Keemia Grupp teatas, et oktoobrist 2015 saab ettevõtte juhatuse esimeheks Eesti Raudtee juhatuse endine esimees Ahti Asmann.[110]
16. september
- Ameerika Ühendriikide tehnoloogiafirma Hewlett-Packard teatas, et koondab järgmise kolme aastaga 33 300 töökohta. Ühtlasi kinnitas ettevõte juba varem avalikustatud plaani, et eraldab alates 1. novembrist personaalarvutite ja printerite tootmisüksused eraldiseisvaks firmaks.[111]
- Ameerika Ühendriikides toimus Vabariikliku Partei presidendikandidaatide teine teledebatt, mille korraldas telekanal CNN.[112]
- Burkina Fasos toimus sõjaväeline riigipööre. Riigi ajutine president Michel Kafando ja peaminister Yacouba Isaac Zida vahistati ning toimetati teadmata kohta.[1]
- Euroopa rändekriis:
- Horvaatia võimud teatasid, et riiki saabuvate immigrantide hulk on hüppeliselt kasvanud. Võimud teatasid, et kõik immigrandid toimetatakse Zagrebi lähistel asuvasse vastuvõtukeskusesse, kust neil lubatakse hiljem jätkata teed Lääne- ja Põhja-Euroopa riikidesse.[113]
- Ungari piiril Serbiaga puhkesid kokkupõrked politsei ja riiki tungivate illegaalsete immigrantide vahel. Kokkupõrgete käigus vahistati 29 immigranti, vigastada sai 20 Ungari politseinikku. Inimeste tagasitõrjumiseks kasutati veekahureid ja pisargaasi. Kokkupõrgete tõttu sulges Ungari 30 päevaks Roszke-Horgose piiripunkti.[114]
- Guatemala parlament valis riigi asepresidendiks Juan Alfonso Fuentese.[1]
- Tšiili rannikuala tabas 8,3-magnituudine maavärin, mille epitsenter asus Vaikses ookeanis 46 km kaugusel Illapeli linnast. Hukkus vähemalt 11 inimest ja hävis üle 170 elamu; enam kui 70 000 majapidamist jäi ilma elektrita.[115]
- Eesti majandus- ja taristuminister Kristen Michal oli ametlikul visiidil Soomes Helsingis, kus ta kohtus Soome majandusministri Olli Rehniga.[99]
17. september
- Ameerika Ühendriikides jättis Föderaalreservi juhatus muutmata baasintressi määra, tuues põhjuseks maailmamajanduse ebastabiilsuse. Ameerika Ühendriikide majanduse tugevnemise tõttu on juba ammu oodatud, et Föderaalreserv tõstaks intressimäärasid.[116]
- Belgias Brüsselis algas Euroopa Liidu keskkonnaministrite kahepäevane kohtumine, millel osales ka Eesti keskkonnaminister Marko Pomerants.[99]
- Burkina Fasos eelmisel päeval riigipöörde teinud sõjaväelased teatasid senise valitsuse kukutamisest ja Rahvusliku Demokraatianõukogu moodustamisest, mille esimeheks nimetati presidendi kaardiväe ülem kindral Gilbert Diendéré.[1]
- Euroopa rändekriis:
- Euroopa Parlament kiitis häältega 372:124 heaks Euroopa Komisjoni kava 120 000 immigrandi ümberjaotamiseks Euroopa Liidu liikmesriikide vahel.[117]
- Horvaatia siseminister Ranko Ostojić teatas, et riiki saabus viimase 24 tunni jooksul umbes 6500 immigranti.[118]
- Guinea-Bissau uueks peaministriks nimetati Carlos Correia, kes astus samal päeval ka ametisse.[1]
- Iraagis Bagdadi kahel turul toimunud enesetapurünnakutes hukkus 23 ja sai vigastada enam kui 60 inimest. Vastutuse rünnakute korraldamise eest võttis äärmuslik islamiliikumine Islamiriik.[119]
- Jeemeni seaduslik peaminister Ḩālid Bāḩah koos seitsme muu ministriga pöördus eksiilist tagasi kodumaale ja asus oma kohustusi täitma šiiitlike mässuliste käest tagasi vallutatud Adeni linnas.[120]
- Kuuba diplomaat Jose Ramon Cabañas Rodriguez esitas Ameerika Ühendriikide presidendile Barack Obamale oma volikirjad. Temast sai esimene Kuuba suursaadik Ameerika Ühendriikidest pärast 1961. aastat.[121]
- Leedus Druskininkais algas Baltimaade haridusministrite kahepäevane kohtumine, millel osales ka Eesti haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi.[99]
- Lõuna-Sudaanis Maridi lähistel sõitis teelt välja ja plahvatas kütuseveok. Plahvatuse tagajärjel hukkus vähemalt 100 ja sai vigastada veel 50 inimest.[122]
- Ukraina julgeolekuteenistus kehtestas kolmeaastase sissesõidukeelu Itaalia endisele peaministrile Silvio Berlusconile. Sanktsioon kehtestati vastusena Berlusconi visiidile Venemaa poolt annekteeritud Krimmi.[123]
- Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 70. peaassambleel New Yorgis valiti organisatsiooni majandus- ja sotsiaalnõukogu asepresidendiks Eesti, reaalselt hakkab asepresidendi kohuseid täitma Eesti suursaadik ÜRO juures Sven Jürgenson.[124]
- Eestis tegi välisminister Marina Kaljurannale lahkumisvisiidi Ameerika Ühendriikide suursaadik Jeffrey D. Levine.[99]
- Eesti Vabaõhumuuseumis anti üle Europa Nostra kultuuripärandi auhinnad. Tseremoonial osales ka kultuuriminister Indrek Saar.[99]
- XIII Riigikogu esimees Eiki Nestor avas Tartu Ülikooli Narva Kolledžis rahvuskaaslaste programmi III konverentsi.
- Eesti Reformierakonna poliitik, Tallinna Sadama nõukogu esimees Remo Holsmer esitas Harju Maakohtule hagi ajalehe Postimees vastu, mis väitis avaldatud artiklis, et Holsmer on küsinud Saaremaa Laevakompanii omanikult Vjatšeslav Leedolt altkäemaksu.[125]
- Saaremaa Laevakompanii tütarettevõte Väinamere Liinid esitas Harju Maakohtusse hagi endise majandus- ja taristuministri Urve Palo vastu, kes väidetavalt on esitanud ministrina firma kohta avalikkusele valeandmeid.[126]
18. september
- Ameerika Ühendriikide president Barack Obama nimetas uueks armeesekretäriks Eric Fanningi, kellest saab ametisse astudes esimene avalikult homoseksuaalne kaitsestruktuuride juht.[127]
- Euroopa rändekriis:
- Pakistanis Peshawaris ründasid relvastatud isikud varahommikul Pakistani õhujõudude baasi. Tulevahetuses hukkus vähemalt 30 inimest, kellest 17 olid sõdurid ja 13 rünnakus osalenud isikud. Rünnaku korraldas äärmuslik islamiliikumine Ţālebān.[130]
- Prantsusmaa telekommunikatsiooniettevõte Altice teatas, et ostab 17,7 miljardi USA dollari eest Ameerika Ühendriikide kaabeltelevisioonifirma Cablevision.[131]
- Soomes toimus ametiühingute korraldatud üldstreik, millega avaldati protesti valitsuse kärpekava ja säästumeetmete vastu. Riigis seiskus kogu ühistransport, streigis osalesid ka postitöötajad, osa teenindusettevõtete töötajaid ja politseinikke. Pealinna Helsingi Rautatientori väljakul toimus kell 11.00 suur valitsusvastane meeleavaldus.[132]
- Eestis oli ametlikul visiidil Poola kaitseminister Tomasz Siemoniak.[99]
- Eesti valitsus leppis kokku 2016. aasta riigieelarves. Uue riigieelarve mahuks kinnitati 8,9 miljardit eurot, kusjuures eelarvesse on sisse kavandatud ka 750 riigisektori töötaja koondamisest saadav 13 miljoni euro suurune kokkuhoid.[133]
- Viljandi koolitulistamine: Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas algas kinnine kohtuprotsess 16-aastase koolitulistaja üle. Esimesel istungil tunnistas kohtualune ennast talle esitatud tapmissüüdistuses süüdi.[134]
19. september
- Ameerika Ühendriikide relvajõudude Euroopa väejuhatus teatas, et Euroopasse paigutatakse uuesti A-10 ründelennukid. Kokku on Euroopa õhuväebaasidesse kavas paigutada 12 seda tüüpi lennukit koos neid teenindava 300 õhuväelasega.[135]
- Egiptuses astus ametisse peaminister Sherif Ismaili valitsuskabinet.[136]
- Euroopa rändekriis: Horvaatia peaminister Zoran Milanović teatas, et sunnib Ungarit tagasi võtma sealt Horvaatia territooriumile saabunud immigrandid. Ungari süüdistas omakorda Horvaatiat rahvusvahelise õiguse rikkumises ja organiseeritud inimkaubanduses, ning väitis, et Horvaatia võimud olid üritanud saata rongiga üle piiri Ungarisse 1000 immigranti. Ungari võimud teatasid, et nad pidasid kinni ja võtsid relvad immigrante rongis saatnud 40 Horvaatia politseiametnikult, kes saadeti hiljem kodumaale tagasi.[137]
- Jaapani parlamendi ülemkoda kiitis heaks vastuolulised seadusemuudatused, mis lubavad Jaapani kaitseväel edaspidi osaleda ka sõjalistel välismissioonidel. Parlamendi alamkoda kiitis vastavad seadusemuudatused heaks juulis 2015.[138]
- Paavst Franciscus alustas ametlikku visiiti Kuubal. Havanna lennujaamas tervitas paavsti saabumisel Kuuba president Raúl Castro.[139]
- Prantsusmaal Pariisis algas 28. septembrini kestev festival Est-Ouest, mis on sel aastal pühendatud Eestile.
- Soomes Helsingis, Kemis ja Tornios toimusid immigratsioonivastased meeleavaldused. Helsingis Narinkkatoril toimunud meeleavaldusel osales umbes 200 inimest.[140]
- Türgi julgeolekujõudude allikad teatasid, et Iraagi põhjaosas asuvatele Kurdistani Töölispartei laagritele korraldatud järjekordsetes õhurünnakutes hukkus 58 Töölispartei võitlejat.[141]
20. september
- Ameerika Ühendriikides Los Angeleses toimus 67. Primetime Emmy auhinnatseremoonia. Parimaks draamasarjaks valiti "Troonide mäng", parimaks meespeaosatäitjaks draamasarjade kategoorias Jon Hamm ja parimaks naispeaosatäitjaks samas kategoorias Viola Davis. Parimate kõrvalosatäitjate auhinnad pälvisid draamasarjade kategoorias Peter Dinklage ja Uzo Aduba.[142]
- Ameerika Ühendriikide riigisekretär John Kerry teatas, et Ameerika Ühendriigid võtavad 2016. aastal vastu 85 000 pagulast ja 2017. aastal 100 000 pagulast. 2015. aasta pagulaste limiit on Ameerika Ühendriikides 70 000 inimest.[143]
- Euroopa rändekriis:
- Kreekas toimusid ennetähtaegsed parlamendivalimised. Valimised võitis senine valitsev erakond Syriza, mis koigus 35,5% valijate toetuse ja sai 300-kohalises parlamendis 145 kohta. Paremuselt teise tulemuse saavutas suurim opositsioonipartei, paremtsentristlik Uus Demokraatia, mis sai 28,1% häältest ja 75 kohta parlamendis. Valimisaktiivsus oli 56,6%.[1]
- Nepalis jõustus uus põhiseadus, mis rõhutab riigi sekulaarset iseloomu ja usuvabadust. Samuti on tegemist esimese põhiseadusega Aasias, mis keelab selgesõnaliselt seksuaalvähemuste diskrimineerimise.[147]
- Nigeerias Maiduguri linnas toimunud plahvatustes hukkuse vähemalt 54 ja sai vigastada vähemalt 90 inimest. Rünnakud korraldas äärmuslik islamiliikumine Boko Haram.[148]
- Venemaal vahistati Komi Vabariigi pea Vjatšeslav Gaizer ja veel 18 inimest, kellele esitati süüdistus riigivara omastamiseks loodud kuritegelikku jõuku kuulumises ja korruptsioonis.[149]
- Eestis Tõrva Gümnaasiumi staadionil toimus Peeter Kirti mälestusvõistlus. Kettaheitevõistluse võitis Martin Kupper ja odaviskevõistluse Tanel Laanmäe. Naiste odaviske võitis Liina Laasma.
- Eesti kaitseväe juhataja Riho Terras alustas kolmepäevast töövisiiti Gruusias, mille eesmärk oli arutada kahe riigi kaitsekoostööalaseid võimalusi ja anda Gruusiale nõuandeid teel NATO liikmesuse suunas.[150]
21. september
- Ameerika Ühendriikides teatas Vabariikliku Partei presidendikandidaadiks pürginud Wisconsini osariigi kuberner Scott Walker, et loobub edasisest kandideerimisest.[151]
- Ameerika Ühendriikide presidendi administratsioon teatas, et eraldab täiendavalt 419 miljonit USA dollarit Süüria põgenike abistamiseks. Osa rahast on mõeldud ka nendele riikidele, kes on juba Süüria põgenikke vastu võtnud.[152]
- Euroopa rändekriis:
- Horvaatia siseminister Ranko Ostojić nõudis Kreeka võimudelt sealt Serbia ja Põhja-Makedoonia kaudu tema riiki saabuva põgenikelaine peatamist ning lubas Kreeka tegevuse põgenike edasisaatmisel kõne alla võtta Euroopa Liidu siseministrite kohtumisel.[153]
- Ungari parlament võttis vastu seaduse, mis võimaldab valitsusel kasutada põgenikelainega tegelemisel ka kaitsejõudude abi; muuhulgas andis seadus loa kaitseväele kasutada kummikuule, pürotehnilisi seadmeid, pisargaasikranaate ja võrgupüsse.[154]
- Jeemenis hukkus Saudi Araabia juhitud koalitsiooni õhurünnakutes šiiidi mässuliste positsioonidele vähemalt 50 tsiviilisikut, neist 30 inimest riigi põhjaosas ja 20 inimest pealinnas Sanaas.[155]
- Kreeka peaministrina astus ametisse eelmisel päeval parlamendivalimised võitnud erakonna Syriza esimees Aléxis Tsípras.[1]
- Somaalia pealinnas Muqdishos plahvatas presidendipalee väravas autopomm. Plahvatuses hukkus vähemalt kuus inimest, tõenäoliselt korraldas rünnaku äärmuslik islamiliikumine Ash-Shabāb.[156]
- Eestis teatas ettevõte Eesti Meedia, et ajalehe Postimees peatoimetajaks saab majandusanalüütik Hardo Pajula ning Postimehe senine peatoimetaja Merit Kopli asub kolm nädalat Postimehe juhatuse esimehena töötanud Janeck Uibo asemele. Uibo lahkumist ametist põhjendati asjaoluga, et tema visioon ei leidnud ettevõttelt vajalikku toetust.[157]
22. september
- Belgias Brüsselis toimus Euroopa Liidu justiits- ja siseministrite erakorraline kohtumine Euroopa rändekriisi teemadel. Eestit esindas kohtumisel siseminister Hanno Pevkur. Kohtumisel kiitsid ministrid heaks 120 000 põgeniku ümberpaigutamise kava, mille aluseks on Euroopa Komisjoni välja töötatud kvoodid. Kuna kõikide riikide nõusolekut ei saadud, kasutati Euroopa Liidu institutsioonides tavapärase konsensusliku otsustamise asemel otsustamist kvalifitseeritud häälteenamuse põhjal. Kohustuslike kvootide vastu hääletasid Rumeenia, Slovakkia, Tšehhi ja Ungari, hääletamata jättis Soome.[158]
- Burkina Faso armee võttis riigi pealinna Ouagadougou oma kontrolli alla ja esitas riigipöörde korraldanud presidendi kaardiväe ohvitseridele ultimaatumi võimu üleandmiseks seaduslikule valitsusele.[159] Armee survel vabastas presidendi kaardivägi juba samal päeval endised riigijuhid, presidendi kohusetäitja Michel Kafando ja peaministri Yacouba Isaac Zida.[160]
- Hiina president Xi Jinping alustas oma esimest ametlikku visiiti Ameerika Ühendriikides, kohtudes visiidi esimesel päeval Seattle'is Ameerika Ühendriikide tehnoloogiafirmade juhtide ja esindajatega.[161]
- Jeemenisse Adeni linna pöördus tagasi ja asus taas oma ametikohuseid täitma riigi seaduslik president ‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī.[1]
- Luksemburgi pealinnas Luxembourgis algas Euroopa Liidu energeetikaministrite mitteametlik kahepäevane kohtumine, kus Eestit esindas majandus- ja taristuminister Kristen Michal.[162]
- Paavst Franciscus lahkus Kuubalt ja alustas nii oma ameti- kui ka eluaja esimest visiiti Ameerika Ühendriikides.
- Saksamaa autotootja Volkswagen AG tunnistas avalikult, et 11 miljonil autol võib olla probleeme väljaheitegaaside emissiooni kontrolliva tarkvaraga. Ühtlasi teatas firma, et on eraldanud 6,5 miljardit eurot probleemidest tingitud trahvide, hüvitiste ja parandustööde katteks.[163]
- Türgi üleminekuvalitsusest astusid protestina kurdidele korraldatud rünnakute vastu tagasi kaks kurdide huve esindava Rahvaste Demokraatliku Partei ministrit.[164]
- Venezuela president Nicolás Maduro ja Colombia president Juan Manuel Santos leppisid Quitos toimunud läbirääkimistel kokku kahe riigi vahelise piiri järkjärgulises avamises, mille Venezuela sulges eelmisel kuul ulatusliku salakaubaveo tõttu.[165]
- Eesti õhuruumis algas kuni 6. novembrini kestev Ameerika Ühendriikide ja Eesti õhuvägede ühisharjutus, millel ameeriklased osalevad äsja Euroopasse paigutatud ründelennukitega A-10.[162]
- Eestis pidas Kaitsepolitseiamet kinni Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare, kellele esitati ka ametlik kahtlustus korduvas altkäemaksu võtmises. Läbi otsiti Savisaare tööruumid Tallinna linnavalitsuses ja talle kuuluv Hundisilma talu. Sama süüasjaga seoses esitati kahtlustus altkäemaksule kaasa aitamises ka Tallinna linnavolikogu esimehele Kalev Kallole, altkäemaksu andmises aga ettevõtjatele Aivar Tuulbergile, Vello Kunmanile, Hillar Tederile ja Alexander Kofkinile. Täpsustamata kahtlustus esitati ka endisele poliitikule Villu Reiljanile.[166]
23. september
- Ameerika Ühendriikide pealinnas Washingtonis kohtusid Ameerika Ühendriikide president Barack Obama ja paavst Franciscus.[167]
- Burkina Fasos jõudsid armee ja presidendi kaardivägi kokkuleppele seadusliku võimu taastamises. Juba samal päeval andsid 16. septembril riigipöörde teinud kaardiväelased võimu uuesti üle enne riigipööret presidendi kohuseid täitnud Michel Kafandole.[1][168]
- Euroopa rändekriis:
- Belgias Brüsselis algas Euroopa rändekriisile pühendatud Euroopa Ülemkogu erakorraline kahepäevane istung, kus Eestit esindas peaminister Taavi Rõivas. Kohtumisel lepiti kokku abi suurendamine Süüria sõjapagulasi abistavatele organisatsioonidele ja suurima hulga pagulasi majutanud Süüria naaberriikidele. Eesti lubas eraldada vastavatele organisatsioonidele kokku 170 000 eurot.[169]
- Slovakkia peaminister Robert Fico teatas, et tema valitsus ei nõustu eelmisel päeval vastu võetud kohustuslike põgenikekvootidega ja kavatseb otsuse vaidlustada Euroopa Liidu Kohtus.[170]
- Kreekas andis ametivande peaminister Aléxis Tsíprase uus valitsuskabinet. Enamikule võtmepositsioonidele jäid samad ministrid, kes kuulusid ka Tsíprase eelmisesse valitsusse.[1]
- Saksamaa autotootja Volkswagen AG tegevjuht Martin Winterkorn astus tagasi, võttes vastutuse nii vigase heitgaaside emissiooni tarkvara paigaldamise eest autodesse kui ka Ameerika Ühendriikide võimude petmise eest heitgaaside emissiooni testide tulemustega.[171]
- Eestis Riigikogu konverentsisaalis algas konverents "Teadus kui Eesti arengumootor", mille avas haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi.[162]
- Eesti president Toomas Hendrik Ilves alustas 3. oktoobrini kestvat töövisiiti Ameerika Ühendriikides, et osaleda Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 70. peaassambleel.[172]
- Eesti välisminister Marina Kaljurand alustas kahepäevast ametlikku visiiti Soomes, mille raames kohtus ta president Sauli Niinistöga, välisminister Timo Soiniga, väliskaubandus- ja arengukoostööminister Lenita Toivakkaga ning Eduskunna väliskomisjoni esimehe Antti Kaikkoneniga.[173]
- Eestis toimetati eelmisel päeval altkäemaksu võtmises kahtlustuse saanud Tallinna linnapea Edgar Savisaar südamerikkega Ida-Tallinna Keskhaiglasse.[174]
- Eestis teatas majandusanalüütik Hardo Pajula, et otsustas pärast ajalehe Postimees toimetusega kohtumist ajalehe peatoimetaja ametikohast loobuda. Loobumise põhjusena nimetas ta enda ja toimetuse liiga erinevaid nägemusi peatoimetaja tööst.[175]
24. september
- Ameerika Ühendriikide pealinnas Washingtonis kohtusid Ameerika Ühendriikide president Barack Obama ja Hiina president Xi Jinping. Muuhulgas arutati kohtumisel teemasid nagu küberkuritegevus ja Hiina territoriaalsed pretensioonid.[176]
- Ameerika Ühendriikides visiidil viibinud paavst Franciscus pidas maailma ajaloo esimese paavstina kõne Ameerika Ühendriikide Kongressis.[177]
- Jeemeni pealinnas Sanaas šiiitide mošees toimunud enesetapurünnakus hukkus vähemalt 25 inimest ja sai vigastada veel vähemalt 36 inimest.[178]
- Leedus algas Baltimaade parlamentide kolmepäevane korvpalliturniir.[162]
- Saudi Araabias Meka lähistel muslimite iga-aastase palverännaku hadži ajal puhkenud rüseluses tallati surnuks üle 700 inimese ja veel üle 800 inimese sai vigastada.[179]
- Ukraina president Petro Porošenko allkirjastas Ukraina uue sõjalise doktriini, mis käsitleb peamise julgeolekuohuna Venemaa sõjalist agressiooni.[180]
- Venemaal Moskvas algas helilooja Arvo Pärdi 80. sünnipäevale pühendatud rahvusvaheline muusikafestival "Peegel peeglis".[162]
- Eesti välisminister Marina Kaljurand alustas 1. oktoobrini kestvat visiiti Ameerika Ühendriikides, et osaleda Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 70. peaassambleel New Yorgis.[162]
25. september
- Ameerika Ühendriikides teatas Esindajatekoja esimees, Vabariiklikusse Parteisse kuuluv ja Ohio osariiki esindav John Boehner, et loobub oktoobri lõpus oma saadikukohast. Boehner oli sattunud oma partei konservatiivsema tiiva kriitika alla valmisoleku tõttu teha lisaeelarve vastuvõtmise nimel kompromisse mitmetes põhimõttelistes küsimustes.[181]
- Ameerika Ühendriikides visiidil viibinud paavst Franciscus esines Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassambleel.[177]
- Ameerika Ühendriikides läks erru staabiülemate komitee esimees kindral Martin Dempsey.[182]
- Burkina Faso valitsus saatis laiali 10 päeva varem riigipöörde korraldanud presidendi kaardiväe ja moodustas komisjoni, mille eesmärk on 30 päeva jooksul välja selgitada riigipöörde korraldamise eest vastutavad isikud.[183]
- Euroopa rändekriis: Horvaatia taasavas piiri Serbiaga. Algselt immigrantide liikumise tõkestamiseks kehtestatud piirang oli muutunud kaubandusblokaadiks, kui Horvaatia keelustas ka Serbia numbrimärkidega sõidukite sisenemise oma territooriumile.[184]
- Leedus Palangas toimus Balti Assamblee kohtumine. Eestit esindas kohtumisel valitsuse tasandil rahandusminister Sven Sester.[162]
- Saksamaa autotootja Volkswagen AG nõukogu nimetas ettevõtte tegevjuhiks senise Porsche äriüksuse juhi Matthias Muelleri.[185]
- Šveitsi liiduprokuratuur algatas kriminaaljuurdluse rahvusvahelise jalgpalliföderatsiooni FIFA presidendi Sepp Blatteri suhtes, keda kahtlustatakse rahaliste vahendite omastamises ja väärkasutuses. Samal päeval kuulas Šveitsi politsei Blatteri üle ja korraldas läbiotsimise tema Zürichis asuvates tööruumides.[186]
- Ukraina valitsus keelas Venemaa lennufirmadel, teiste seas riigile kuuluval Aeroflotil Ukrainasse lendamise. Samuti keelustati kõik Venemaa lennukite transiitlennud, mille puhul on põhjust kahtlustada, et transporditakse sõdureid või sõjatehnikat. Keeld peaks jõustuma 25. oktoobrist.[187]
- Eestis oli visiidil Luksemburgi parlamendi spiiker Mars Di Martolomeo, kes kohtus nii XIII Riigikogu liikmete kui ka peaminister Taavi Rõivasega.[162]
- Eesti peaminister Taavi Rõivasele tegi lahkumisvisiidi Ameerika Ühendriikide suursaadik Jeffrey D. Levine.[162]
- Eesti majandus- ja taristuminister Kristen Michal tegi teatavaks riigile kuuluva aktsiaseltsi Tallinna Sadam nõukogu uue koosseisu, kuhu ei kuulu ühtegi poliitikut. Uue nõukogu liikmeteks saavad Aare Tark, Urmas Kaarlep, Agris Peedu, Mart Luik, Üllar Jaaksoo ja Merike Saks.[188]
- Harju Maakohus ei rahuldanud riigiprokuratuuri taotlust altkäemaksu vahendamises kahtlustatava Tallinna Linnavolikogu esimehe Kalev Kallo ametist vabastamiseks.[189]
- Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu avas ametlikult oma digiteerimiskeskuse. Keskuse avamisel osales ka haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi.[162]
26. september
- Burkina Faso riigiprokuratuur külmutas läbikukkunud riigipöörde korraldanud presidendi kaardiväe kindrali Gilbert Diendéré varad.[190]
- Hiina president Xi Jinping teatas, et Hiina loob vähemalt 2 miljardi USA dollari suuruse abifondi, mis on ette nähtud arengumaade jätkusuutliku arengu toetamiseks järgmise 15 aasta kestel.[191]
- India peaminister Narendra Modi alustas kahepäevast visiiti Ameerika Ühendriikides Silicon Valleys.[192]
- Eesti ja Venemaa kontrolljoonel Piusa jõel andsid Venemaa julgeolekuorganid Eesti kolleegidele üle Venemaal 15 aastaks vangi mõistetud Kaitsepolitseiameti ametniku Eston Kohveri. Kohver vahetati Eestis riigireetmise toime pannud Kaitsepolitseiameti ametniku Aleksei Dresseni vastu. Eelnevalt olid mõlema riigi presidendid mõlemale mehele armu andnud, et vahetus saaks toimuda.[193]
- Ida-Virumaal algas kahepäevane rahvuskultuuride festival "Loomepada".[162]
- Tallinnas toimus Keskerakonna volikogu, kus avaldati toetust altkäemaksukahtlustuse saanud Edgar Savisaarele ja Kalev Kallole. Volikogu nimetas erakonna juhtivatele poliitikutele esitatud kahtlustusi taas osaks poliitilisest võitlusest.[194]
27. september
- Ameerika Ühendriikides New Yorgis kohtusid Ameerika Ühendriikide riigisekretär John Kerry ja Venemaa välisminister Sergei Lavrov, et arutada Venemaa võimalikku sõjalist sekkumist Süüria kodusõtta ja üleminekuvalitsuse moodustamist Süürias.[195]
- Austrias Ülem-Austria liidumaal toimusid liidumaa parlamendi valimised. Valimised võitis paremtsentristlik Austria Rahvapartei, mis pälvis 36,4% valijate toetuse ja sai 56-kohalises parlamendis 21 kohta. Paremuselt teise tulemuse saavutas populistlik immigratsioonivastane erakond Austria Vabaduspartei, mis pälvis 30,4% valijate toetuses ja sai parlamendis 18 kohta. Valimisaktiivsus oli 81,6%.[1]
- Hispaanias Kataloonia autonoomses piirkonnas toimusid kohaliku parlamendi valimised. Valimistel saavutasid enamuse Kataloonia iseseisvumist toetavad erakonnad, mis said esialgsetel andmetel 135-kohalises parlamendis kokku 72 kohta.[196] Valimisaktiivsus oli 77,4%.[1]
- Itaalias Brescias toimunud erakonna Forza Italia koosolekul teatas erakonna esimees, Itaalia endine peaminister Silvio Berlusconi oma tagasipöördumisest aktiivsesse poliitikasse. Ühtlasi võttis ta sõna Krimmi Venemaaga ühendamise teemadel, väites, et see toimus demokraatlikul teel.[197]
- Paavst Franciscus lõpetas Philadelphias oma kuuepäevase visiidi Ameerika Ühendriikidesse.
- Prantsusmaa alustas õhurünnakuid äärmusliku islamiliikumise Islamiriik positsioonidele Süürias. Seni olid Prantsusmaa sõjalennukid pommitanud ainult Islamiriigi sihtmärke Iraagis.[198]
- Venemaal Irkutski oblastis toimunud kubernerivalimistel valiti oblasti kuberneriks Venemaa Kommunistliku Partei kandidaat Sergei Levtšenko. Tegemist on esimese korraga pärast 2005. aastat, mil Venemaal on kuberneri ametikohale saanud poliitilise opositsiooni esindaja.[199]
- Eesti välisminister Marina Kaljurand kohtus New Yorgis oma Venemaa kolleegi Sergei Lavroviga. Peamiselt olid kõne all Eesti-Venemaa piirilepingu ratifitseerimisega seotud küsimused, aga ka kahe riigi kultuurisuhted ja lääneriikide Venemaa-vastased sanktsioonid.[200]
28. september
- Afganistanis vallutasid islamiliikumise Ţālebān võitlejad riigi põhjaosas asuva Kondūzi linna.[201]
- Ameerika Ühendriikides New Yorgis kohtusid Ameerika Ühendriikide president Barack Obama ja Venemaa president Vladimir Putin. Kohtumine möödus küllaltki pingelises õhkkonnas, lisaks hilines Venemaa president kohtumisele 20 minutit. Riigipead leppisid kokku, et jätkavad diplomaatiliste lahenduste otsimist Süüria kodusõja lõpetamiseks, kuid jäid eri seisukohtadele, milline peaks olema Süüria senise presidendi Bashār al-Asadi roll üleminekuperioodil ja pärast seda. Samuti lepiti kokku, et Ameerika Ühendriikide ja Venemaa sõjaväed kooskõlastavad oma tegevuse Süürias, et mitte sattuda omavahel konflikti.[202]
- Maldiivide presidendi Abdulla Yameeni laeva pardal toimus plahvatus. President, kes oli teel tagasi palverännakult Mekasse, viibis küll plahvatuse ajal laeval, kuid vigastada ei saanud. Kokku sai vigastada kolm inimest – presidendi abikaasa ja tema kaks abi.[203]
- Prantsusmaa president François Hollande kinnitas, et on valmis tegema koostööd Iraani ja Venemaaga Süüria kodusõja lõpetamise nimel, kuid ei saa nõustuda president Bashār al-Asadi võimule jäämisega kodusõjajärgsel üleminekuperioodil.[204]
- Türgi kaguosas Diyarbakıri linnas toimunud pommiplahvatuses sai vigastada viis last. Rünnakut seostati Kurdistani Töölisparteiga, mille võitlejad korraldasid samal päeval rünnakuid võimuesindajate ja sõdurite vastu veel Adana, Sanliurfa ja Tatvani linnades.[205]
- Eesti valitsuse erakorralisel istungil kiitis valitsus heaks Eesti 2016. aasta riigieelarve seaduse eelnõu. Uue riigieelarve maht oli 8,9 miljardit eurot, mis suurenes võrreldes 2015. aasta riigieelarvega 4,2%.[206]
- Eestis algas õigusemõistmise nädal. Tegemist on kolmandat aastat korraldatava ürituste sarjaga, mille eesmärk on tutvustada avalikkusele kohtusüsteemi ja õigusemõistmise olemust.
- Eestis algas sügisene kaitseväeteenistusse kutsumise periood, mille kestel alustas kaheksakuulist kaitseväeteenistust umbes 1200 kutsealust.
- Eestisse saabus viiepäevasele ametlikule visiidile Mauritiuse delegatsioon eesotsas infotehnoloogia valdkonna eest vastutava ministri Sudarshan Bhadainiga. Eesti valitsuse nimel tervitas delegatsiooni ettevõtlusminister Liisa Oviir.
- Eesti välisminister Marina Kaljurand kohtus New Yorgis Moldova välisministri Natalia Ghermani ja Nepali välisministri Mahendra Bahadur Pandeyga. Samuti osales välisminister New Yorgis toimunud Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel ja allkirjastas Vietnami välisministri Phạm Bình Minhiga kahe riigi vahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise lepingu.[207]
29. september
- Afganistanis alustasid islamiliikumise Ţālebān võitlejaid rünnakut veel valitsusvägede kontrolli alla jäänud Kondūzi lennujaamale.[201]
- Ameerika Ühendriikides New Yorgis kohtusid Ameerika Ühendriikide president Barack Obama ja Kuuba president Raúl Castro. Kohtumisel keskenduti peamiselt kahe riigi vaheliste suhete normaliseerimisega seotud teemadele.[208]
- Ameerika Ühendriikides teatas 76-aastane moelooja Ralph Lauren, et astub tagasi oma valdusfirma Ralph Lauren Corporationi tegevjuhi ametikohalt. Ettevõtte juhiks nimetati seni odavkaubamärki Old Navy koordineerinud rootslane Stefan Larsson.[209]
- Burkina Faso armee võttis enda kontrolli alla riigipöörde korraldamise tõttu laiali saadetud presidendi kaardiväe baasi pealinnas Ouagadougous. Baasi ülevõtmisel leidis aset ka kerge tulevahetus. Riigipöörde korraldanud kindral Gilbert Diendérét baasis aga tabada ei õnnestunud.[210]
- Hispaanias esitas Kataloonia ülemkohus ametliku süüdistuse Kataloonia autonoomse piirkonna juhile Artur Masile, kes korraldas sügisel 2014 rahvahääletuse piirkonna iseseisvumise küsimuses, kuigi mitmed kohtuastmed Hispaania ülemkohtuni välja olid tunnistanud selle põhiseadusevastaseks.[211]
- Kesk-Aafrika Vabariigis pealinna Bangui ümbruses puhkesid kokkupõrked ÜRO rahuvalvajate ja relvastatud malevate vahel. Tulevahetus ÜRO rahuvalvajatega oli neli päeva kristlaste ja muslimite vahel kestnud veriste kokkupõrgete kulminatsiooniks. Riigi president Catherine Samba-Panza katkestas nende sündmuste tõttu juba eelmisel päeval osalemise ÜRO peaassambleel ja pöördus tagasi koju.[212]
- Rumeenias võitis korruptsioonis süüdistatava peaministri Victor Ponta valitsus parlamendis toimunud usaldushääletuse. Tema koalitsiooni kuuluvad kolm erakonda hääletusel ei osalenud.[213]
- Suurbritannia peaminister David Cameron teatas, et on valmis toetama plaani, mille kohaselt võib Süüria senine president Bashār al-Asad jääda riigipeaks ka kodusõja järgsel üleminekuperioodil.[214]
- Taanis astus ametist tagasi kaitseminister Carl Holst, keda ajakirjandus oli mitmeid nädalaid kritiseerinud Lõuna-Taani piirkonna juhina ellu viidud personalipoliitika eest.[215]
- Valgevenes Minskis toimuvatel läbirääkimistel jõudsid Ukraina võimude ja venemeelsete mässuliste esindajad kokkuleppele konfliktipiirkonnast täiendavalt ka tankide ja väiksemate relvasüsteemide kahepoolses väljaviimises.[216]
- Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee raames toimus New Yorgis äärmusliku islamiliikumise Islamiriik vastase võitluse koalitsiooni tippkohtumine, mida juhtis Ameerika Ühendriikide president Barack Obama. Eestit esindas kohtumisel välisminister Marina Kaljurand.
- Eesti siseminister Hanno Pevkur oli visiidil Ida-Virumaal, kus ta kohtus pagulaste vastuvõtmise teemal kohalike omavalitsuste esindajatega.
- Eesti välisminister Marina Kaljurand kohtus New Yorgis Bosnia ja Hertsegoviina välisministri Igor Crnadaki ja Norra euroministri Vidar Helgeseniga.
- Eestis pääses haiglast kodusele ravile Tallinna linnapea Edgar Savisaar.[217]
- Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaaniks valiti majandusteadlane Raul Eamets. Tema volitused uuel ametikohal algavad 1. jaanuaril.[218]
30. september
- Ameerika Ühendriikide Kongress võttis vastu seaduseelnõu, millega tagatakse föderaalametkondade rahastamine kuni 11. detsembrini 2015. Samal päeval jõustas president Barack Obama seaduse oma allkirjaga. Ilma selle seaduseelnõuta oleks suure osa föderaalasutuste töö peatunud uue eelarveaasta algusega 1. oktoobril.[219]
- Euroopa rändekriis: Soome migratsiooniamet peatas kuni uue ohuhinnangu koostamiseni Iraagist ja Somaaliast pärit varjupaigataotlejate avalduste menetlemise.[220]
- Liibanoni parlamendis kukkus läbi järjekordne katse riigile presidenti valida. Valimiste järgmine voor määrati 21. oktoobrile.[1]
- Palestiina president Maḩmūd ‘Abbās teatas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassambleel peetud kõnes, et ei pea Palestiina omavalitsust Iisraeli-poolsete korduvate rikkumiste tõttu enam seotuks Oslo lepete tingimustega.[221]
- Taani uueks kaitseministriks nimetati Peter Christensen.[1]
- Venemaa Föderatsiooninõukogu andis president Vladimir Putinile loa kasutada Venemaa relvajõude sõjategevuseks väljaspool Venemaa piire.[222] Samal päeval alustasid Venemaa õhujõud rünnakuid Süürias. Kuigi Venemaa väitis, et nad ründavad äärmusliku islamiorganisatsiooni Islamiriigi positsioone, Ameerika Ühendriikide andmetel pommitatud aladel Islamiriigi üksuseid ei asunud. See tekitas kahtlusi, et Venemaa on asunud ründama president Bashār al-Asadi vastaseid mõõdukamaid rühmitusi.[223]
- Eesti välisminister Marina Kaljurand kohtus New Yorgis El Salvadori välisministri Hugo Martíneze ja India välisministri Sushma Swarajga; neist teisega arutas ta Indias kohtu all olevate Eesti laevakaitsjate küsimust.[224] Samuti osales välisminister Kaljurand Venemaa korraldatud avalikul debatil terrorismivastasest võitlusest Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas.
- Harju Maakohus kõrvaldas riigiprokuratuuri taotlusel ametist korduvas altkäemaksu võtmises kahtlustatava Tallinna linnapea Edgar Savisaare.[225]
Viited
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads