13. jaanuar on Gregoriuse kalendri 13. päev. Juliuse kalendri järgi 31. detsember (1901–2099).
- 1836 – Tartus ilmus kultuuriteemalise nädalalehe Inland esimene number.[1]
- 1864 – (vana kalendri järgi 1. jaanuaril) Johann Voldemar Jannsen hakkas välja andma ajalehte Eesti Postimees.
- 1874 – avalikustati manifest üldisest sõjaväekohustusest, kus oli kirjas, et kõigist seisustest isikutele alates 21. eluaastast määratakse 15-aastane teenistusaeg.[2] Haritud meestel oli teenistusaeg lühem.[2] Noorsõdurid valiti välja liisutõmbamisega.[2]
- 1887 – jõustus seadus, mille järgi endised kroonutalupojad pidid oma rendimaa välja ostma ja tähtajaks määrati kuni 45 aastat.[3] Kroonu- ja eramõisate talupoegade vahel kaotati erinevused maksude ja koormiste osas.[3]
- 1895 – Pärnu Linna Kõrgem Tütarlastekool reorganiseeriti tütarlastegümnaasiumiks.[4]
- 1918 – Paul Kulbuschist sai Tallinna ja kogu Eestimaa õigeusu kiriku piiskop.[5]. Tema uueks, pühitsetud nimeks saab Platon.[5]
- 1940 – Umsiedlung: aurikul Bremerhaven lahkusid Eestist saksa vähemusrahvusse kuuluvad vaimuhaiged, hoolealused ja vangid.
- 1981 – EKP Keskkomitee Büroo kinnitas 9-leheküljelise "Rahvaste sõpruse tugevdamise, töötajate internatsionaalse ja patriootliku kasvatamise plaani aastaiks 1981-1982".[6]
- 1991 – moodustati kolmeliikmeline Erakorraline Kaitsenõukogu, kuhu kuulusid Arnold Rüütel, Edgar Savisaar, Ülo Nugis.
- 1992 – peaminister Edgar Savisaar nõudis seoses toiduainete-, kütuse- ja rahakriisiga valitsusele erivolitusi.
- 1993 – Mart Laar nõudis pensionäride meeleavalduse lõpetamist, mis oli kestnud juba kolm päeva. Meeleavaldusel kasutati nii vägivalda kui ka ähvardati Riigikogu ja valitsuse liikmeid.
- 1998 – välisminister Toomas Hendrik Ilves avalikustas, et astus Eesti Talurahva Erakonda.
- 1999 – maksuameti peadirektoriks sai Aivar Sõerd, kes nimetas esmatähtsaks maksupolitsei loomist.
- 2005 – valitsus kiitis heaks rahandusministeeriumis valminud riigilõivu seaduse muutmise eelnõu. Selle kohaselt hakkas 1. aprillist lõive maksu- ja tolliameti asemel koguma riigikassa.
- 2007 – esimesed eesti mägironijad jõudsid Antarktika kõrgeima mäe Vinsoni (4892 m) tippu. See oli ühtlasi ka esimene eesti mägironijate Antarktika mägiekspeditsioon.[7]
- Pikemalt artiklis Sündinud 13. jaanuaril
- 1598 – François Mansart, prantsuse arhitekt
- 1878 – Leopold Tõnson, eesti kergejõustiklane ja sporditegelane
- 1890 – Jüri Uluots, eesti õigusteadlane ja poliitik
- 1899 – Juhan Jaik, eesti kirjanik
- 1895 – Kristine Mei, eesti skulptor ja graafik
- 1906 – Sten Karling, rootsi kunstiteadlane
- 1933 – Heldur Laretei, eesti graafik ja raamatuillustraator
- 1942 – Mati Palm, eesti ooperilaulja
- 1959 – Inara Luigas, eesti poliitik
- 1964 – Carmen Mikiver, eesti näitleja
- 1969 – Stefania Belmondo, itaalia murdmaasuusataja
- 1970 – Marco Pantani, itaalia jalgrattur
- 1975 – Mailis Reps, eesti poliitik
- 1976 – Felix Gottwald, austria kahevõistleja
- 1977 – Orlando Bloom, inglise filminäitleja
- 1980 – Argo Meresaar, eesti võrkpallur
- 1989 – Triinu Kivilaan, eesti laulja (Vanilla Ninja)
- 1990 – Liam Hemsworth, Austraalia näitleja
- Pikemalt artiklis Surnud 13. jaanuaril
- 1897 – David Schwarz, ungari lennunduspioneer
- 1907 – Jakob Hurt, eesti folklorist, keeleteadlane
- 1941 – James Joyce, iiri kirjanik
- 1949 – Aino Maria Aalto, soome arhitekt ja disainer
- 1976 – Hans Vanaveski, Eesti sõjaväelane
- 1987 – Anatoli Efros, vene teatrilavastaja ja filmirežissöör
- 1997 – Mart Kalling, eesti arhitekt
- 2002 – Ted Demme (Edward Demme), USA filmilavastaja
- 2023 – Klas Lestander, rootsi laskesuusataja
Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 124
Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 144
Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 152
Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 157
Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 188
Mati Graf. Kalevipoja kojutulek : 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioonini. Tallinn, 2008, lk. 107 ESBL veebis (vaadatud 21.03.2015)