August 2017, kroonika
2017. aasta august algas teisipäeval ja lõppes 31 ööpäeva hiljem neljapäeval.
- Afganistanis Herāti linnas toimus šiiitide mošees plahvatus. Plahvatuses hukkus vähemalt 29 ja sai vigastada vähemalt 63 inimest.[1][2]
- Ameerika Ühendriikide asepresident Mike Pence alustas oma Ida-Euroopa visiidi viimast osa, lahkudes Gruusiast ja saabudes Montenegrosse. Pidulikul õhtusöögil president Filip Vujanovići, peaminister Duško Markovići ja teiste Montenegro juhtidega avaldas ta Montenegrole tunnustust Venemaa survele vastuseismise eest.[3]
- Makedoonia pealinnas Skopjes allkirjastasid Bulgaaria peaminister Bojko Borisov ja Makedoonia peaminister Zoran Zaev kahe riigi vahelise sõpruslepingu, mille eesmärk on lõpetada kahe riigi aastatepikkune vaen ja aidata kaasa Makedoonia liikumisele Euroopa Liiduga ühinemise suunas.[4]
- Pakistani parlament valis riigi uueks peaministriks valitseva Pakistan Muslimiliiga liikme, endise naftaministri Shahid Abbasi. Tema poolt hääletas 342-liikmelises parlamendis 221 liiget. Samal päeval vannutati ta ametisse.[5]
- Türgis algas kohtuprotsess 461 sõjaväelase üle, keda süüdistatakse 2016. aasta riigipöördekatse korraldamises.[6]
- Ukrainas Kiievis vahistati Austria judoka Peter Seisenbacher. Mitmekordne olümpiavõitja oli kuulutatud rahvusvaheliselt tagaotsitavaks seoses tema vastu esitatud süüdistustega seksuaalses ahistamises.[7]
- Uus-Meremaa peamise opositsioonierakonna Tööpartei esimees Andrew Little teatas, et astub erakonna rekordiliselt madalale langenud toetuse tõttu ametist tagasi.[8]
- Venemaal Moskvas toimunud kohtuprotsessi ajal püüdsid viis kohtualust, mõrvades süüdistatud kuritegeliku jõugu liikmed, kohtust põgeneda. Neil õnnestus haarata kohtuametnikelt relvad ja puhkes tulevahetus. Kolm viiest kohtualusest hukkus, kaks said vigastada. Haavata said ka kaks kohtuametnikku.[9]
- Eesti peaminister Jüri Ratas külastas väikesaari Aegnat, Pranglit ja Naissaart.[10]
- Eesti kaitseminister Jüri Luik külastas Võrus Taara sõjaväelinnakut.[10]
- Eesti regionaalhalduse minister Jaak Aab külastas Lääne-Viru maakonda ja kohtus sealsete omavalitsusjuhtidega.[10]
- Eesti sõjaväepolitsei juhina alustas tööd kolonelleitnant Meelis Sarapuu.[11]
- Eestis jõustus 2016. aastal allkirjastatud ühinemisleping, millega Eesti Infotehnoloogia Kolledžist sai Tallinna Tehnikaülikooli kolledž.[12]
- Eestis alustas riikliku laevandusettevõtte TS Laevad juhatuse esimehe kohusetäitjana tööd Mart Loik. Ettevõtte senine juht Kaido Padar asus samast päevast tööle valdusfirma Eesti Talleks juhatuse esimehena.[13]
- Eestis lahkusid vabalevist kaks peamist eratelekanalit Kanal 2 ja TV3.[14]
- Tallinnas eraldi valimisliidu koosseisus kohalikel valimistel osalemist kavandanud Keskerakonna poliitik Oudekki Loone teatas, et kandideerib kohalikel valimistel hoopis Antsla vallas.[15]
- Abhaasias Musta mere rannikul Primorskoje külas asuvas laskemoonalaos toimus plahvatus. Vigastada sai 60 inimest, kelle seas oli ka 35 Venemaa turisti. Mitu vigastatut vajas haiglaravi.[16]
- Ameerika Ühendriikide president Donald Trump allkirjastas vastumeelselt Ameerika Ühendriikide Kongressis vastu võetud seaduse, millega kehtestati Venemaale täiendavad majandussanktsioonid ja millega piirati ühtlasi presidendi volitusi neid sanktsioone tühistada või leevendada. Trump kritiseeris seejuures Kongressi, et viimane piirab liialt tema suutlikkust ellu viia välispoliitikat. Venemaa peaminister Dmitri Medvedev märkis, et uued sanktsioonid tähendavad täieulatuslikku kaubandussõda ja demonstreerivad Trumpi administratsiooni jõuetust iseseisva poliitika kujundamisel.[17]
- Ameerika Ühendriikide president Donald Trump esitles koos senaatorite Tom Cottoni ja David Perdue'ga seaduseelnõud RAISE Act 2017, mis heakskiitmise korral peaks vähendama aastast immigratsiooni Ameerika Ühendriikidesse umbes 50% ja asendama seni suuresti peresidemetele rajaneva immigratsioonisüsteemi keele- ja kutseoskustel põhineva süsteemiga.[18]
- Moldova valitsus tunnistas välisministeeriumi ettepanekul Venemaa asepeaministri Dmitri Rogozini riigis ebasoovitavaks isikuks.[19]
- Paapua Uus-Guinea parlament valis häältega 60:46 peaministriks tagasi Peter O'Neilli.[20]
- Prantsuse Guajaana prefektiks nimetati Patrice Faure, kelle ametiaeg algab 28. augustil.[20]
- Suurbritannias täitis kuninganna Elizabeth II abikaasa, 96-aastane prints Philip viimast korda ametlikult esindusülesandeid. Printsi kavast tervislikel põhjustel ametliku rolli täitmisest loobuda teatati juba mais 2017.[21]
- Tšiili parlament legaliseeris piiratud tingimustel abordi. Edaspidi on abort lubatud ohu korral naise elule, vägistamise tagajärjel tekkinud raseduse puhul ja juhtudel, kui loote ellujäämisvõimalused on minimaalsed. Enne uue seaduse vastuvõtmist oli Tšiili üks neljast riigist, kus abort oli täielikult keelatud.[22]
- Eesti kaitseminister Jüri Luik külastas Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutusi ja Luunjas 2. jalaväebrigaadi staapi.[10]
- El Salvadoris kukkus kaljult alla kiirust ületanud buss. Hukkus vähemalt seitse ja sai vigastada veel 15 inimest.[35]
- India valimiskogu valis 516 häälega riigi asepresidendiks M. Venkaiah Naidu.[20]
- Iraanis vannutati teiseks ametiajaks presidendiks Ḩasan Rūḩānī.[36]
- Iraani pealinnas Teheranis kohtusid president Ḩasan Rūḩānī ametisse vannutamisel Venemaa asepeaminister Dmitri Rogozin ja Moldova president Igor Dodon. Rogozini katsed külastada Dodoni Moldovas olid varem ebaõnnestunud, sest Rumeenia võimud ei lubanud tema lennukit oma õhuruumi ja Moldova valitsus kuulutas ta riigis ebasoovitavaks isikuks.[37]
- Lõuna-Ameerika riikide majandusühendus Mercosur peatas tähtajatult Venezuela liikmestaatuse, et survestada president Nicolás Madurot saatma laiali ebaseaduslikult valitud põhiseaduskogu ja taastama riigis demokraatiat.[38]
- Mauritaanias toimus rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks. Umbes 85% hääletusel osalenutest toetasid muudatusi, millega kaotatakse parlamendi ülemkoda ja muudetakse riigilipu kujundust. Üldine valimisaktiivsus oli 53,73%. Opositsioonierakonnad ja nende toetajad boikoteerisid hääletust ning teatasid, et keelduvad selle tulemusi tunnistamast.[39]
- ÜRO Julgeolekunõukogu kiitis ühehäälselt heaks Ameerika Ühendriikide resolutsiooni sanktsioonide karmistamiseks Põhja-Korea vastu.[40]
- Eestis Haapsalus toimunud festivalil Augustibluus tabas laval Ukraina muusikut Ivan Denõssenkot terviserike. 33-aastane Denõssenko toimetati kiirabiga Tallinnasse haiglasse, kuid suri seal vaatamata arstide jõupingutustele.[41]
- Ameerika Ühendriikide riigisekretär Rex Tillerson alustas ametlikku visiiti Tais. Tegemist oli kõrgeima Ameerika Ühendriikide võimukandjaga, kes on Taid alates 2014. aasta riigipöördest külastanud.[54]
- Hiina Sichuani provintsi mägialasid tabas hilisõhtul 7-magnituudine maavärin, mille epitsenter asus 200 km kaugusel Guangyuani linnast ja 10 km sügavusel. Maavärinas hukkus 13 inimest, teiste seas kuus turisti; veel 175 inimest sai vigastada.[55]
- Keenias toimusid presidendi- ja parlamendivalimised. Presidendivalimised võitis senine president Uhuru Kenyatta, kes sai 54,3% häältest. Tema peamine vastaskandidaat, ühinenud opositsiooni esindav Raila Odinga kogus 44,7% valijate toetuse.[20]
- Lõuna-Aafrika president Jacob Zuma võitis häältega 198:177 parlamendis toimunud usaldushääletuse.[20]
- Lõuna-Korea president Moon Jae-in nimetas kaitsejõudude ühendstaabi uueks ülemaks lennuväe kindrali Jeong Kyeong-doo.[56]
- Venemaa president Vladimir Putin külastas Abhaasiat, et meenutada üheksa aasta möödumist Gruusia sõja algusest. Visiidi raames kohtus ta Abhaasia presidendi Raul Hadžimbaga ja allkirjastas mitu koostöölepingut.[57]
- Venemaal Tambovi oblastis vabastati vanglast pärast 4,5-aastase karistuse kandmist opositsioonilise liikumise Vasakrinne üks juhtidest Sergei Udaltsov, kes oli süüdi mõistetud massirahutuste korraldamises.[58]
- Eestis oli visiidil Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja väliskomisjoni esimees Edward Royce, kes kohtus ka peaminister Jüri Ratase ja välisminister Sven Mikseriga.[59][52]
- Erakond Eestimaa Rohelised avalikustas, et nende Tallinna linnapea kandidaat on erakonna esimees Züleyxa Izmailova.[60]
- Ameerika Ühendriikides teatas restorane opereeriv ettevõte DineEquity, et ta kavatseb sulgeda 105–135 Applebee's ketti ja 20–25 IHOP-i ketti kuuluvat restorani.[65]
- Hiinas Shaanxi provintsis sõitis reisijaid vedanud buss hilisõhtul kiirteel vastu tunneli seina. Õnnetuses hukkus vähemalt 36 inimest.[66]
- Horvaatia põllumajandusministeerium tühistas imporditavatele puu- ja juurviljadele kehtestatud kõrgemad tollid, andes sellega järgi Euroopa Liitu mittekuuluvate naaberriikide nõudmistele ja hoides ära kaubandussõja vallandumise Balkani riikide vahel.[67]
- Kanadas teatas tagasiastumisest Saskatchewani provintsi peaminister Brad Wall.[20]
- Venemaa kultuuriministeerium andis näitamisloa režissöör Aleksei Utšiteli skandaalsele filmile "Matilda", mis räägib Venemaa viimase keisri Nikolai II armuloost baleriini Matilda Kšesinskajaga. Filmi keelustamist olid nõudnud mitmed religioossed konservatiivid ja populistlikud poliitikud eesotsas Riigiduuma saadiku Natalja Poklonskajaga.[68]
- Eestis oli visiidil Ameerika Ühendriikide Senati liige Elizabeth Warren, kes kohtus ka Eesti välisministri Sven Mikseriga.[59]
- Ameerika Ühendriikides Virginia osariigis Charlottesville'is algas suur äärmusparempoolsete meeleavaldus "Unite the Right".[69]
- Egiptuses Aleksandrias põrkasid kokku kaks reisirongi. Kokkupõrkes hukkus 41 inimest ja sai vigastada veel üle 120 inimese.[70]
- Iisraelis suri maailma vanim mees, 113-aastane holokausti üle elanud Yisra'el Kristal.[71]
- Kambodža peaminister Hun Sen süüdistas naaberriiki Laost piiririkkumises ja väitis, et Laose väed viibivad juba alates 2017. aasta aprillist Kambodža territooriumil. Hun Sen andis Laose vägedele aega Kambodža piirialadelt lahkumiseks kuni 17. augustini ja teatas, et suurendab Kambodža vägede kohalolekut piirkonnas.[72]
- Peruu saatis riigist välja Venezuela suursaadiku. Venezuela vastas sellele Peruu asjuri väljasaatmisega.[73]
- Soomes Helsingis kuulutati välja ulme- ja fantaasiaauhinna Hugo Award laureaadid. Romaanide kategoorias võitis auhinna N. K. Jemisin teose "The Obelisk Gate" eest.[74]
- Süüria kodusõda: äärmuslik islamiliikumine Islamiriik avaldas video oma võitlejate edukast rünnakust Iraani revolutsioonilise kaardiväe baasile Homsi kubermangu idaosas. Rünnakus hukkusid peaaegu kõik, 12–18 baasis viibinud Iraani sõdurit; üks neist tabati elavana ja viidi Islamiriigi aladele, kus tal pea maha raiuti.[75]
- Eestis Paides algas viies Arvamusfestival.[76]
- Kosovos süvenes poliitiline kriis, sest parlament ei suutnud viiendat korda kvoorumi puudumise tõttu endale esimeest valida.[82]
- Läti politsei pidas üleriigilise politseioperatsiooni käigus kinni 110 inimest, kes olid seotud kuritegeliku jõuguga, mis pettis Hiina kodanikelt telefoni teel välja kokku üle kahe miljoni euro.[83]
- Pakistanis, iseäranis pealinnas Islamabadis tähistati suurejooneliselt riigi iseseisvumise 70. aastapäeva. Üritustel osales külalisena ka Hiina asepeaminister Wang Yang.[84]
- Prantsusmaal Pariisi lähistel Seine-et-Marne'i departemangus Sept-Sorts'i linnas rammis sõiduauto pitsarestorani, hukkus üks 13-aastane tüdruk ja neli inimest sai raskelt vigastada. Politsei hinnangul ei olnud tegemist terrorirünnakuga, vaid 32-aastane autojuht soovis taolisel viisil enesetappu sooritada.[85]
- Sierra Leone pealinna Freetowni tabanud üleujutustes ja maalihetes hukkus Punase Risti andmetel vähemalt 312 inimest. Hiljem kasvas hukkunute arv umbes 400 inimeseni ja kadunute arvu hinnati vähemalt 600 inimesele.[86][87]
- Venemaa föderaalne julgeolekuteenistus FSB teatas, et on vahistanud neli inimest, kes kavandasid Moskvas äärmusliku islamiorganisatsiooni Islamiriik ülesandel terrorirünnakuid. Üks vahistatutest oli Venemaa kodanik, teised pärinesid varem Nõukogude Liidu koosseisu kuulunud Kesk-Aasia riikidest.[88]
- Eesti president Kersti Kaljulaid kutsus tagasi Eesti suursaadiku Luksemburgis Gert Antsu ja Eesti suursaadiku Kreekas Margus Rava, nimetades nende asemele vastavalt Kaili Terrase ja Priit Pallumi.[89][90]
- Guatemala pealinnas Guatemalas ründas rühm relvastatud mehi haiglat. Rünnakus hukkus vähemalt seitse ja sai vigastada 12 inimest. Ilmselt oli tegemist kuritegeliku jõugu liikmetega, kes püüdsid vabastada kinnipidamisasutusest sinna tervisekontrolli viidud jõugu liiget.[97]
- Kõrgõzstani poliitilise opositsiooni üks juhte Ömürbek Tekebajev mõisteti kaheksaks aastaks vangi. Pealinna Biškeki kohus mõistis ta süüdi altkäemaksu võtmises.[98]
- Eestis algas kandidaatide ja valimisliitude registreerimine 2017. aasta kohalikeks valimisteks.[99]
- Hispaanias Barcelonas La Rambla avenüül sõitis inimeste sekka kaubaauto, rünnakus hukkus koos hiljem haiglas surnutega kokku 14 inimest ja sai vigastada samuti 14 inimest. Teine sarnane katse Cambrilsi kuurortlinnas õnnestus politseil nurjata ja seal lasti kõik neli autos viibinud isikut sündmuskohal maha. Mõlema rünnaku puhul oli politsei hinnangul tegemist terrorirünnakuga, mille eest võttis hiljem vastutuse ka äärmuslik islamiliikumine Islamiriik.[100]
- Hongkongi apellatsioonikohus rahuldas justiitsministeeriumi apellatsiooni ja määras kolmele noorte protestiliikumise juhile eesotsas Joshua Wongiga reaalse vanglakaristuse pikkusega 6–8 kuud. Wong ja tema kaaslased juhtisid liikumist, mis korraldasid meeleavaldusi valimisõiguse piiramise ja Hiina keskvõimu sekkumise vastu Hongkongi siseasjadesse. Madalamas kohtuastmes oli neile määratud karistused, mis ei eeldanud karistuse kandmist kinnipidamisasutuses.[101]
- Kongo Vabariigis astus tagasi peaminister Clément Mouamba valitsus.[20]
- Eestis otsustas valimisliit Vaba Tallinna Kodanik loobuda edasisest koostööst ärimeeste Jüri Mõisa ja Urmas Sõõrumaa asutatud valimisliiduga Tegus Tallinn, sest viimane ei ole nõustunud välistama koostööd Keskerakonna ja Edgar Savisaarega.[102]
- Ameerika Ühendriikide president Donald Trumpi peastrateeg Stephen Bannon lahkus ametist.[103]
- Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi nõuniku ametikohalt astus tagasi miljardär Carl Icahn.[104]
- Ameerika Ühendriikides lahkusid ametist kõik presidendi kunstide ja humanitaarteaduste nõukogu 17 liiget.[105]
- Soomes Turu kesklinnas toimunud noarünnakus sai surma kaks ja vigastada veel kuus inimest. Rünnaku pani toime 18-aastane Marokost põgenikuna Soome saabunud noormees, kelle politsei tegi kahjutuks, tulistades teda jalga. Ohvriteks valis noormees vaid naisi, kaks vigastada saanud meest olid rünnatavatele appi läinud. Järgmisel päeval pidas Soome politsei seoses rünnakuga kinni veel neli marokolast.[106]
- Uus-Kaledoonias astus tagasi rahandusminister Philippe Dunoyer, kelle tagasiastumine tõi kaasa president Philippe Germaini kogu valitsuse ametist lahkumise.[20]
- Venezuela põhiseaduskogu, mille valimisi opositsioon boikoteeris, teatas, et võttis opositsiooni kontrolli all olevalt parlamendilt üle seadusandliku võimu.[107]
- Ameerika Ühendriikides Bostonis toimus tuhandete osavõtjatega demonstratsioon, millel avaldati meelt rassismi ja vihakõne leviku vastu ühiskonnas.[108]
- Indias Uttar Pradeshi osariigis Muzaffarnagari linna lähistel sõitis teelt välja reisirong, vigastada sai vähemalt 20 inimest.[109]
- Moldova president Igor Dodon külastas autonoomset Gagauusia piirkonda ja kutsus sealseid elanikke üles võitlema nende vastu, kes soovivad hävitada Moldova iseseisvuse ja taasühendada riigi Rumeeniaga. President viibis piirkonna keskuses Comratis, et tähistada Gagauusia autonoomia aastapäeva: tavaliselt ei ole Moldova riigijuhid nendel separatistliku alatooniga pidustustel osalenud.[110]
- Nigeeria president Muhammadu Buhari pöördus pärast kolmekuist ravi Suurbritannias tagasi kodumaale.[111]
- Saksamaal Berliini Spandau linnaosas toimus umbes 500 osavõtjaga paremäärmuslaste mälestusmarss 30 aastat tagasi Spandau vanglas enesetapu sooritanud poliitiku Rudolf Hessi auks. Samas toimus ka umbes 250 osavõtjaga antifašistide vastumeeleavaldus. Politsei pidas kokku kinni 39 inimest, kellest 35 osalesid paremäärmuslaste marsil ja neli vastumeeleavaldusel.[112][113]
- Togo pealinnas Lomés avaldasid poliitilise opositsiooni poolehoidjad meelt Gnassingbede perekonna vastu, kes on valitsenud riiki kokku 50 aastat. Julgeolekujõud avasid meeleavaldajate pihta tule, hukkus kaks ja sai vigastada 13 inimest.[114]
- Tonga rannikust 500 km kaugusel Vaikses ookeanis toimus 6,4-magnituudine maavärin. Olulistest kahjustustest ja ohvritest teateid ei laekunud, samuti ei antud hiidlaine hoiatust.[115]
- Venemaal Surguti linnas toimus noarünnak, milles sai vigastada kokku kaheksa inimest. Politsei lasi ründaja sündmuskohal maha. Vastutuse rünnaku eest võttis äärmuslik islamiliikumine Islamiriik.[116]
- Venezuela parlament teatas, et keeldub tunnistamast president Nicolás Maduro algatusel valitud põhiseaduskogu volitusi. Eelmisel päeval olid ka 12 Ladina-Ameerika riiki ja Ameerika Ühendriigid kinnitanud, et tunnistavad Venezuela kõrgeima seadusandliku võimuna endiselt parlamenti.[117]
- Eestis Tartumaal Alatskivil lõppes kahepäevane kirjandusfestival Eesti Kirjanik 2017. Festivali teisel päeval kuulutati välja aasta kirjanik, kelleks sai Mihkel Mutt oma romaani "Eesti ümberlõikaja" eest.[118]
- Tallinna Toomkirikus toimus endise peaministri Taavi Rõivase ja laulja Luisa Värgi laulatus.[119]
- Ameerika Ühendriigid alustasid kivisöe tarneid Ukrainale, et suurendada Ukraina energiajulgeolekut. Ameerika Ühendriigid on lubanud mõne kuu jooksul Ukrainale tarnida 700 000 tonni kivisütt.[131]
- Argentina pealinnas Buenos Aireses osalesid kümned tuhanded inimesed ametiühingute korraldatud meeleavaldusel, kritiseerides president Mauricio Macri majanduspoliitikat ja nõudes uute töökohtade loomist.[132]
- Briti Neitsisaarte kubernerina astus ametisse Gus Jaspert.[20]
- India ülemkohus otsustas, et islami seadus, mis lubab meestel abielu lahutada vaid naistele sõna "talaq" kolmel korral ütlemise teel, on vastuolus India põhiseadusega. Ühtlasi kohustas kohus valitsust muslimite kogukonnale välja töötama uue, põhiseaduse raamistikku sobiva abielu lahutamise korra.[133]
- Kõrgõzstani peaministri kohusetäitjaks nimetati asepeaminister Muhammetkalõ Abulgazijev.[20]
- Prantsusmaa investeerimisfirma Tikehau Capital teatas, et endisest peaministrist ja presidendikandidaadist François Fillonist saab ettevõtte 30. partner.[134]
- Venemaal Peterburis peeti finantspettuses kahtlustatuna kinni skandaalne filmi- ja teatrilavastaja Kirill Serebrennikov. Uurimisorganid süüdistavad Serebrennikovi aastatel 2011–2014 kunstiprojektide elluviimiseks mõeldud 68 miljoni rubla väljapetmises, kuid paljude kriitikute hinnangul on tegemist poliitilistel põhjustel fabritseeritud süüdistusega.[135]
- Venemaale saabus visiidile Vatikani riigisekretär Pietro Parolin. Visiidi esimesel päeval kohtus ta Vene Õigeusu Kiriku pea patriarh Kirilliga, visiidi teisel päeval Sotšis Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.[136]
- Eestisse saabus ametlikule kahepäevasele visiidile Saksamaa liidupresident Frank-Walter Steinmeier, kes kohtus visiidi raames Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi ja peaminister Jüri Ratasega.[137]
- Brasiilias Bahia osariigis läks ümber parvlaev 130 inimesega pardal. Õnnetuses hukkus vähemalt 22 inimest.[148]
- Itaalia pealinnas Roomas puhkesid kokkupõrked politsei ja peamiselt Eritreast pärit immigrantide vahel, kes keeldusid lahkumast Piazza Independenza väljakult. Immigrandid protesteerisid väljaku hõivamisega nende väljatõstmise vastu hoonest, mille nad olid ise varem ebaseaduslikult enda valdusse võtnud. Politsei kasutas enda kaitseks ja väljaku tühjendamiseks veekahureid ning kumminuiasid.[149]
- Katar taastas täielikud diplomaatilised suhted Iraaniga, vastates sellega Saudi Araabia ja viimase liitlaste nõudmistele katkestada Iraaniga lõplikult kõik sidemed.[150]
- Katar sulges Tšaadi saatkonna ja andis Tšaadi diplomaatidele 72 tundi aega riigist lahkumiseks. Päev varem oli Tšaad sulgenud Katari saatkonna ja andnud Katari diplomaatidele 10 päeva aega riigist lahkumiseks, süüdistades Katari katsetes Tšaadi destabiliseerida.[151]
- Saksamaa välisminister Sigmar Gabriel ütles ajalehele Bild antud intervjuus, et kuni Recep Tayyip Erdoğan on Türgi president, ei saa Türgist Euroopa Liidu liiget.[152]
- Ukraina pealinnas Kiievis tähistati iseseisvuspäeva. Külalistena osalesid iseseisvuspäeva üritustel teiste seas Ameerika Ühendriikide kaitseminister James Mattis ja Eesti kaitseminister Jüri Luik.[153]
- Venezuela võimud keelasid kaabeltelevisiooni operaatoritel kahe Colombia telekanali, RCNi ja Caracoal Televisióni edastamise, süüdistades neid üleskutsetes president Nicolás Maduro mõrvamiseks.[154]
- Eestis Tallinnas algas Eesti välisesinduste juhtide kahepäevane konverents, mille raames kohtusid diplomaadid peaminister Jüri Ratase ja välisminister Sven Mikseri, samuti XIII Riigikogu välis- ja Euroopa Liidu asjade komisjonide liikmetega. President Kersti Kaljulaid korraldas diplomaatidele piduliku vastuvõtu.[129]
- Afganistani pealinnas Kabulis šiiitide mošeele toimunud rünnakus hukkus vähemalt 28 ja sai haavata veel üle 50 inimese. Vastutuse rünnaku eest võttis äärmuslik islamiorganisatsioon Islamiriik.[155]
- Belgia pealinnas Brüsselis ründas noaga relvastatud kurjategija kesklinnas sõjaväelasi, haavates neist kahte kergelt. Sõdurid avasid ründaja pihta tule, ta sai raskelt haavata ja toimetati haiglasse. Rünnaku eest võttis hiljem vastutuse äärmuslik islamiliikumine Islamiriik.[156][157]
- Jaapan teatas täiendavate sanktsioonide kehtestamisest Põhja-Koreale, lubades täiendavalt külmutada veel Põhja-Koreaga seotud kahe eraisiku ja kuue organisatsiooni varad.[158]
- Kõrgõzstani parlament valis riigi uueks peaministriks presidendi administratsiooni senise ülema Sapar Issakovi, kelle president ka järgmisel päeval ametisse kinnitas.[20][159]
- Lõuna-Koreas mõistis kohus Samsungi kontserni pärija ja ettevõtte Samsung Electronics asepresidendi Jay Y. Lee altkäemaksu andmise eest viieks aastaks vangi. Lee kaebas kohtuotsuse edasi.[160]
- Norras Oslos toimus Põhja- ja Baltimaade grupi NB8 välisministrite kohtumine, millel osales ka Eesti välisminister Sven Mikser.[129]
- Tai endine peaminister Yingluck Shinawatra ei ilmunud kohtusse, kus talle pidi ette loetama kohtuotsus süüasjas, mille kohaselt tema loodud riisikasvatustoetuste süsteem tekitas riigile miljardeid dollareid kahju. Kohus lükkas otsuse teatavaks tegemise edasi 27. septembrile.[161]
- Türgis vabastati süüdistatuna seotuses 2016. aasta riigipöördekatsega ametist veel 900 avaliku sektori töötajat. Kokku on alates juulist 2016 selle süüdistuse alusel ametist vabastatud üle 150 000 avaliku sektori töötaja ja ametniku.[162]
- Eestis teatasid kohalikeks valimisteks valimisliidu Tegus Tallinn moodustanud ettevõtjad Urmas Sõõrumaa ja Jüri Mõis pärast kohtumist Edgar Savisaare ja Olga Ivanovaga, et lähevad valimistele tõenäoliselt ühise valimisliiduna. Valimisliidu Tegus Tallinn kampaaniajuht Mart Luik teatas selle uudise peale ametist lahkumisest, sest ei pidanud võimalikuks minna samasse valimisliitu Edgar Savisaarega.[163][164]
- Alžeeria lääneosas Tiareti linnas toimunud enesetapurünnakus hukkus kaks politseinikku. Rünnaku eest võttis vastutuse äärmuslik islamiliikumine Islamiriik.[184]
- Ameerika Ühendriikides Miamis otsustas föderaalkohtunik Edwin Torres, et Panama endine president Ricardo Martinelli, keda süüdistatakse kodumaal riigi raha kasutamises poliitiliste rivaalide järel nuhkimiseks, tuleb Panamale välja anda.[185]
- Ameerika Ühendriikide välisministeerium teatas, et andis Venemaa välisministeeriumile korralduse sulgeda konsulaat San Franciscos ning kaubandusesinduste hooned Washingtonis ja New Yorgis. Tegemist oli vastusammuga Venemaa korraldusele juulist 2017, millega kästi Ameerika Ühendriikidel vähendada üle 50% oma diplomaatilist personali Venemaal.[186]
- Ameerika Ühendriikide kaitseminister James Mattis kinnitas, et on allkirjastanud korraldused Ameerika Ühendriikide isikkoosseisu suurendamiseks Afganistanis. Vägede kohaloleku suurendamine on osa president Donald Trumpi uuest sõjalisest strateegiast Afganistanis.[187]
- Hiinas nimetati Hiina Rahvavabastusarmee maavägede uueks ülemaks kindral Han Weiguo.[188]
- Indias Mumbais varises kokku 117-aastane elamu, mis oli juba 2011. aastal kuulutatud ohtlikuks, kuid jäetud vaatamata sellele kasutusse. Hukkus vähemalt 33 inimest.[189]
- Tadžikistani president Emomali Rahmon alustas riigivisiiti Hiinas, kus ta kohtus Hiina presidendi Xi Jinpingiga. Kohtumisel leppisid riigipead kokku strateegilises partnerluses, mille alusel hakkavad Hiina ja Tadžikistan edaspidi vahetama senisest enam luureinfot.[190]
- Tšiilis astusid ametist tagasi president Michelle Bachelet' peamised majandusametnikud eesotsas rahandusminister Rodrigo Valdesiga, kes protesteerisid sellega valitsuse otsuse vastu lükata keskkonnakaitsest lähtudes tagasi uus kaevandusprojekt koguväärtusega 2,5 miljardit dollarit.[191]
- Uus-Kaledoonia parlament nimetas ametisse uue 11-liikmelise valitsuse, kuid valitsus ei suutnud sisemiste vastuolude tõttu valida uut presidenti ehk valitsusjuhti. Senist presidenti Philippe Germaini toetas viis valitsuse liiget, kuus ei osalenud hääletusel.[20]
- Eestis Tartus kogunenud Eesti Reformierakonna Tartu piirkonna üldkogu kinnitas kandidaatide nimekirja ja valimisprogrammi 2017. aasta kohalikeks valimisteks.[192]
- Otepää vallavolikogu avaldas umbusaldust vallavanem Kalev Laulile, süüdistades teda ametist tuleneva mõjuvõimu kasutamises isikliku kasu saamiseks.[193]