Süüfilis ehk luues ehk prantsuse haigus (ladina keeles syphilis, morbus gallicus, lues venerea) on peamiselt inimestel esinev infektsioonhaigus, pikka aega kestev põletikuline seisund[1], mis võib avalduda nii kliiniliselt aktiivse haiguse kui latentse nakkusena ja mille tekitajaks on bakter Treponema pallidum pallidum[2][3].

Euroopas kirjeldati süüfilist esmakordselt 1495. aastal.

Eestis tunti süüfilist "prantsuse rõugetena". Rahvasuus olid levinud nimetused kuritõbi, pahatõbi, himutõbi, hooratõbi ja prantsuse tõbi.

Süüfilis on üleilmne tervishoiuprobleem ja Maailma Tervishoiuorganisatsiooni hinnangute kohaselt esineb maailmas igal aastal ligi 12 miljonit uut süüfilisejuhtu.[4]

Süüfilist põdevaid inimesi nimetatakse süüfilishaigeteks[5] ehk süfiliitikuteks.

Diagnoos on seroloogiline.

Süüfilise kui nakkushaiguse all peetakse silmas selle nakkusvõimet haiguse teatud staadiumites, tavaliselt algstaadiumis; hilisemates staadiumides ei loeta süfiliitikut nakkusohtlikuks.