Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel

From Wikipedia, the free encyclopedia

Remove ads

Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel (saksa keeles Adelsmatrikkel von Livländischen Ritterschaften) oli Liivimaa seisusliku korporatsiooni Liivimaa rüütelkonna liikmete register.

Ajalugu

Matrikli koostamise põhjused

Keiser Peeter I kinnitas Liivimaa rüütelkonna privileegid 1710. aastal. Aadlile annetatud privileegides ja 1710. aasta kapitulatsioonides oli määratlus kohalik aadel, kuid see ei taganud aadliprivileege ainult kohalikule baltisaksa põlisaadlile, vaid laienes ka Vene teenistusaadlikele või Saksamaal aadliseisuse omandanud isikutele. Seepärast oli põlisaadel huvitatud, et rüütelkonna mõiste täpsemalt piiritletakse; seda taotleti juba Rootsi võimu ajal. Liivimaa rüütelkond pöörduski selleks 1727. aastal võimude poole, et saada luba aadlimatriklite koostamiseks.[1]

Matrikli koostamine 1727−1747

Matrikli koostamine võttis rohkem aega kui loodeti. Liivimaa aadlikud pidi esitama oma aadliõigusi tõendavad dokumendid 1731. aasta lõpuks, kuid paljud ei olnud seda hoolimata korduvatest meeldetuletustest teinud isegi 1730. aastate lõpuks. 1732. aastal moodustati Liivimaa rüütelkonna matriklikomisjon, mille eesotsas oli maamarssal ja mille liikmed kinnitas kubermanguvalitsus. Kohe algusest peale oli eesmärk matrikkel jaotada nelja ossa ehk klassi; aluseks võeti suguvõsade Liivimaale saabumine või nende aadeldamine kronoloogilises järjekorras. Kuna kõige vanema perioodi aadlisuguvõsasid ei olnud võimalik täpselt reastada, tehti seda loosimise teel. Teistes riikides aadeldamist ei arvestatud. Ehkki selline klassidesse jagunemine tekitas mõnedes aadlikes vastuseisu, valmis matrikkel 1747. aastal kummatigi kronoloogilisel põhimõttel: a) piiskopi- või orduajal (kuni 1561) rüütelkonda kuulunud suguvõsad, b) Poola ajal (1561−1629) rüütelkonda võetud perekonnad, c) Rootsi ajal (1629−1710) rüütelkonna liikmeks saanud perekonnad ja d) Vene ajal (enne 1747) vastu võetud suguvõsad. Kokku immatrikuleeriti 172 suguvõsa, kellest esimesse klassi kuulus 52, teise 16, kolmandasse 45 ja neljandasse 59 perekonda. Matriklis ei tõstetud esile krahve ja vabahärrasid, kuna lähtuti põhimõttest, et Liivimaal on olnud alati vaid rüütliseisus (weil hier in Liefland nur ein Ritterstand wäre).[2]

Matriklite koostamisega kujunes Läänemereprovintsides selgelt piiritletud isikute ring. Ehkki matrikli valmimine ei muutnud aadliseisust päriselt suletuks, oli uute perekondade lisandumine muudetud võrdlemisi keeruliseks. Vastavalt 1759. aasta Liivimaa maapäevakorraldusele sai sellise taotluse rahuldada vaid rüütelkonna täiskogu. Kui tavaliselt lähtus maapäev oma otsuste vastuvõtmisel lihthäälteenamuse põhimõttest, siis rüütelkonda immatrikuleerimisel oli nõutav vähemalt 3/4 kohalviibijate hääl. Matriklisse kantud isikul tuli rüütelkonna kassasse tasuda ka kopsakas 100 taalri suurune lõiv.[3]

Remove ads

Liivimaa rüütelkonna matrikkel 1747−1920/1975

I. Matrikli koostamise ajal vastu võetud suguvõsad

A) Piiskopi- või orduajal (enne 1561) rüütelkonda kuulunud suguvõsad

More information Aasta, Kuupäev ...

B) Poola ajal (1561−1629) rüütelkonda kuulunud suguvõsad

More information Aasta, Kuupäev ...

C) Rootsi ajal (1629−1710) rüütelkonda kuulunud perekonnad

More information Aasta, Kuupäev ...

D) Vene ajal (enne 1747) rüütelkonda vastu võetud isikud/perekonnad

More information Aasta, Kuupäev ...

II. Pärast matrikli koostamist vastu võetud isikud/suguvõsad

A) Aastatel 1750−1761 vastu võetud isikud

More information Aasta, Kuupäev ...

B) 1764. aastal keisrinna Katariina II korraldusel matriklisse võetud isikud

More information Aasta, Kuupäev ...

C) Alates 1765. aastast vastu võetud isikud/perekonnad

More information Aasta, Kuupäev ...

D) Ajavahemikul 1786−1797 kubermangu aadlisuguvõsaraamatutesse kantud isikud

Pärast asehalduskorralduse kehtestamist Liivimaal 1783. aastal kaotati rüütelkonna matrikkel ja nende asemele seati sisse Liivimaa kubermangu aadlisuguvõsaraamatud (vt. Liivimaa kubermangu aadlisuguvõsaraamatutesse kantud suguvõsad). Pärast keisrinna Katariina II surma 1796. aastal taastati endine olukord ja aadliraamatutesse kantud isikud immatrikuleeriti 1797. aastal rüütelkonna matriklisse.

More information Aasta, Kuupäev ...

E) Aadliraamatusse kandmise alusel rüütelkonda vastu võetud isikud/suguvõsad

More information Aasta, Kuupäev ...

F) Ajavahemikul 1800−1920 vastu võetud isikud/suguvõsad

More information Aasta, Kuupäev ...

III. Pärast rüütelkonna kui avalik-õigusliku korporatsiooni kaotamist vastu võetud isikud

More information Aasta, Kuupäev ...
Remove ads

Vaata ka

Viited

Loading content...

Kirjandus

Loading content...

Välislingid

Loading related searches...

Wikiwand - on

Seamless Wikipedia browsing. On steroids.

Remove ads